Põltsamaa lauluväljaku aeg on ümber saanud

Küllap mäletavad paljud põltsamaalased aegu, kui linna lauluväljakul uhkeid laulupidusid ja muidki suuremaid kultuurisündmusi korraldati. Terve lauluväljak oli siis tihedalt rahvast täis ja istekoha saamisega oli probleeme. Nüüd seisab see  paik tühja ja vaiksena. Pingidki on pealtvaatajate alalt ära viidud.


Põltsamaa lauluväljaku rajamise üks eestvedajatest ning teostajatest oli endise Lillevere kolhoosi esimees Tiit Kulu. „Mina mäletan veel neid aegu, kui Põltsamaa linnapargis kõlakoda asus, kus toredaid üritusi toimus. Hiljem ehitati laululava praegusse kohta, kuid eelmine hävis tulekahjus 1965. aasta kevadel. Seejärel hakati üha tõsisemalt uue laululava ehitamisele mõtlema. Reaalsema kuju sai plaanid siis, kui Põltsamaa EPT hakkas rajama Pajusi maantee kõrvale tiiki. Sealt välja kaevatud muld veeti siia, et siia publiku ala rohkem kaldu oleks. Tollastel linnajuhtidel õnnestus kaubelda laululava projekteerijaks Raine Karp. Selle arhitekti puhul tasub mainida niisuguseid teada-tuntud ehitisi nagu TPI spordihoone, peapostkontor, Tallinna Linnahall, Valgeranna puhkekodu, Sakala keskus, Eesti Rahvusraamatukogu. Leida selline arhitekt koostööpartneriks oli väga kõva sõna,“ meenutas Tiit Kulu.

Uue laululava projekt valmis 1969. aasta sügiseks, kuid ehitamisega alustati alles 1979. aastal. Sümboolne nurgakivi paigaldati laululavale 23. juunil 1979. Ja möödus veel kümme aastat, enne kui 23. juunil 1989 pidulikul avamisel linti lõigati.

Lava ja väljaku rajamisega seotud ülesanded jagati Põltsamaa ettevõtete ja majandkonna vahel ära. Pealtvaatajatele mõeldud ala ümbritsevad metallpiirded ja istepinkide metallist jalad tehti Põltsamaa EPTs, väravad Põltsamaa autobaasis, lava ehitas KEK. Lillevere kolhoosis, mida tollel ajal juhtis Tiit Kulu, valmisid pinkide puuosad. Kohti oli pealtvaatajatele ette nähtud 3000.

Uhke laulupidude paik

Kunagise Põltsamaa kultuurikeskuse direktori Sirje Tuula sõnul oli lauluväljak kunagi väga populaarne suviste suurürituste korraldamise paik. Ka eelmine, tulekahjus hävinud laululava oli ilus. Kummaski lava servas oli post, mida pidude ajal ehtisid vanikud.

„Nii eelmisel kui praegusel laululaval toimusid tollal uhked laulupeod, lisaks palju kontserte, tantsuõhtuid ja muid pidusid. Enne uue laululava valmimist esineti seinteta laudpõrandal, mille tagumist serva ehtisid pidude ajal kased. Nüüd on lauluväljak pigem häbimärk suletud roostetanud väravate taga. Pakun, et lauluväljakut võiks edaspidi lihtsalt ilusa haljasalana kasutada ja see võiks inimestele avatud olla,“ arutles Sirje Tuula.

Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu usub, et kui Põltsamaal korraldatakse suuremaid pidusid, siis võiksid need lauluväljakul toimuda. „Oma piirkonnale jääb lauluväljak liialt suureks, aga suurel vallal võiks siiski lauluväljak olemas olla. Üle-eestiliste tuuride korraldajad eelistavad enamasti lossihoovi, väites, et lauluväljakut nad turvata ei suuda. Ehk suudame me koos suures omavalitsuses lauluväljakule siiski rakenduse leida,“ rääkis ta.

Paari aasta jooksul kasutas Põltsamaa lauluväljakut Jõgeva MTÜ Pommiauk. Selle juhataja Sergei Jerjomini sõnul olid neil plaanid Põltsamaa lauluväljakuga suured. „Paraku ei õnnestunud meil tollase Põltsamaa linnavalitsusega koostöö kõige paremini,“ tõdes ta. Jerjomini sõnul oli nende eesmärgiks korraldada Põltsamaa lauluväljakul laatasid, festivale ja muid suuremaid üritusi. Põltsamaa linnal on aga selleks alternatiivne variant ja see tekitas koostöö asemel hoopis probleeme. „Rendiraha meilt ei võetud, küll pidime me seal hoolduskulud ise kandma. Põltsamaa lauluväljak on selles mõttes hea koht, et seal saab korraldada suuremaid üritusi, kuhu on võimalik paigutada pool tuhat kauplejat ja kuhu mahub paar tuhat külastajat,“ rääkis Sergei Jerjomin.

Keeruline ala turvata

Põltsamaa eksabilinnapea Aivar Aigro sõnul võeti Põltsamaa lauluväljakul pingid üles möödunud aastal, sest nende puitosad olid mädanenud. „Põltsamaa lauluväljak pole ammu suuremat rakendust leidnud ja eelmisel aastal polnud seal minu mäletamist mööda ainsatki üritust. Ka lavaesine laudpõrand on juba suures osas läbi mädanenud. Vaatamata OÜ-ga Pommiauk sõlmitud pikaajalisele lepingule, teatasid nad, et neil pole huvi seda edaspidi kasutada. Lauluväljaku suureks miinuseks on selle keeruline turvamisvõimalus,“ nentis Aigro.

Põltsamaa ekslinnapea Jaan Aiaots usub, et kõnealune paik ei suuda muutuvas kultuurimaailmas oma funktsiooni täita. „Põltsamaal on kultuuriüritusteks lossihoov. Lisaks on suvel korraldatud kontserte ja muid kultuuriüritusi linna teistes paikades. Tänapäeval toimuvad kultuurisündmused ka vanades tehasehoonetes, saartel ja mujal taolistes paikades. Inimesed ei tahagi alati ühes ja samas kohas käia, vaid ootavadki vaheldust,“ rääkis Aiaots.

Põltsamaa vallavanem Margus Möldri lausus, et selle üle, mis lauluväljakust võiks saada, ei ole veel tõsisemalt aru peetud. „Mina ise arvan, et vallal niisugust objekti vaja ei ole. Reaalne elu on tõestanud, et seal toimub aastas üritus või paar või ei toimu üldse midagi. Üldplaneeringut koostades vaatame me selle ala üle ja arvan, et praeguse lauluväljaku asemele võiks tekkida midagi muud. Lossihoov on nii heal tasemel kultuuriürituste korraldamise paik, et meil ei ole tõesti midagi muud selleks otstarbeks vaja. Lauluväljak on tänaseks päevaks oma aja ära elanud,“ tõdes Margus Möldri.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus