Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aasta on alanud. Jõgeva linnaraamatukogus juhatab juubeliaasta sisse Meeri Remmelga ja Piret Kiisleri fotonäitus “Armastusega koduvallalt Eestile”.
Linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg ja raamatukoguhoidja Piret Kiisler on mõlemad päris pika pildistajastaažiga. Meeri hakkas isa kõrval mustvalgeid pilte tegema juba siis, kui koduses pimikus suurendusaparaadi ning ilmuti-kinnitiga mässati. Nüüd kasutab temagi loomulikult nüüdisaegset digikaamerat, sest see on palju mugavam. Meerile meeldib ka võimalus digifotosid arvutis töödelda. Mõned on küll arvamusel, et töötlemine on kurjast, ent Meeri arvab, et kui pildi kadreerimisega annab horisondi sirgeks sättida ja kompositsiooni parandada, siis tuleks seda ikka teha.
“Päris kahju, et pole saanud fotode töötlemist mõnel kursusel õppida. Sellest oleks kindlasti palju kasu,” tõdes Meeri Remmelg.
Kui varem armastas ta pildistada pigem seltskondlikel üritustel, siis nüüd paelub teda enam looduse, huvitavate paikade ja nende muutumise jäädvustamine.
Hoolivad kodukohast
Piret Kiisler ütles, et tema alustas niisama piltide klõpsimist umbes viisteist aastat tagasi, viimased kümme on aga tõsisemalt jälginud, et pildisaagil ka kvaliteeti oleks. Tallegi meeldib pildistada loodust ja linnamaastikke. Kõige rohkem teeb talle selle juures meelehärmi see, et alatasa kipub kõige ilusamat vaadet, mida jäädvustada tahaks, risustama elektripost, prügikast või mõni muu sobimatu objekt.
“Hiljuti hakkasin mõtlema sellele, et olen vist oma lapsi liiga harva pildistanud, jäädvustan muudkui loodust ja loodust,” sõnas Piret Kiisler enesekriitiliselt.
Meeri Remmelg ja Piret Kiisler tegid esimese ühise fotonäituse ülemöödunud aastal. See oli pühendatud merekultuuri aastale ja kandis pealkirja “Näoga mere poole”. Näitusele “Armastusega koduvallalt Eestile” panid nad oma kodupaika portreteerivad fotod.
“Jäädvustame oma kodukohta mitte niisama, vaid sellepärast, et armastame seda ja hoolime sellest. Iga päev me sellele võib-olla ei mõtle, aga nii see tegelikult on,” ütles Meeri Remmelg.
Näitusepiltide väljavalimine polnud tema sõnul lihtne, sest kaadreid on aastate jooksul kaustadesse kogunenud rohkesti.
“Jälgisime, et kohad väga ei kattuks,” sõnas Meeri Remmelg.
Kõpu tiik
Üks päris sageli korduv motiiv näitusel siiski on: see on Aidu järv.
“Minu jaoks on see väga südamelähedane koht,” kinnitas Meeri. “Suvel käin seal ujumas, kevadel aga järve ääres õitsevaid pääsusilmi imetlemas. Kui Facebooki pääsusilmapildi üles panin, hakkasid kõik pärima, kus see tehtud on. Kohti, kus pääsusilmad veel kasvavad, on suhteliselt vähe järele jäänud.”
Piret oli aga asja lähemalt uurides teada saanud, et see, mida me harjumuspäraselt Aidu järveks nimetame, on ametlikus keelepruugis hoopis Kõpu tiik.
“Usume, et meie fotod pakuvad raamatukogu külastajatele äratundmisrõõmu,” ütles Meeri Remmelg. “Oleme küll tavalised hobipiltnikud, aga päris tore on, kui mõni vaataja ütleb, et päris hea võte oli.”
Näitust “Armastusega koduvallalt Eestile” saab vaadata linnaraamatukogu esimese korruse laenutusruumis ja see jääb avatuks 2. märtsini.
RIINA MÄGI
