Palamuse lasteaed neelab kõik ühendomavalitsuse investeeringud

_DSC4295-1

Pärast Palamuse lasteaia kontsessioonilepinguga võetud rahaliste kohustuste nõuetekohaselt valla bilansis kajastamist ei saa enam ükski ühinevatest valdadest investeeringuteks sentigi laenu võtta, sest uue ühineva suurvalla võlakoormus on juba ületatud.


See tähendab, et tekkiv suurvald ei saa enam taotleda ka eurotoetusi, sest eeldatav võlakoormus, mida rahandusministeerium pingsalt jälgib, tõuseb 78 protsendini, arvestatud on ühinemislepingu investeeringute lisas kajastatud omaosalustega aastatel 2017-2018.

Tuleb minna ka palkade kallale

Katsetele lisaraha hankida järgneb rahandusministeeriumi ettekirjutus ning tasandusfondi ja tulumaksueraldiste peatumine. See annab tõsise löögi põhitegevuse tuludele ja uus ühendomavalitsus ei suuda katta oma põhitegevuse kulusid. Põhitegevuse kuludest omab suuremat osatähtsust personalikulu, mis tõenäoliselt löögi alla satub ning võib kaasa tuua omavalitsusest palka saavate töötajate töötasu vähenemise. Esimesena võetakse ära volikogu liikmete ja valitsuse liikmete hüvitised, koole ja lasteaedu pole võimalik sulgeda, minnakse raamatukogude, kultuurimajade, spordikeskuste kallale.

Haldusreformi läbiviimise eesmärgiks on võimekad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada, et inimestel oleks hea elada. Tegelikkus osutub Jõgeva vallas risti vastupidiseks. Haamri alla lähevad investeeringud, kuna laenu pole võimalik võtta.

Ühinevatel valdadel on vaja lõpetada ühiveevärgi- ja kanalisatsiooniprojektid, samuti tänavavalgustuse projektid, teha korda põhikoolid ja lasteaiad ning sotsiaalkeskused ja staadionid koolide juures.

Näiteks Jõgeva linnal on linnapea Raivo Meituse sõnul plaanitud lähiaja investeeringute kavva põhikooli hoone nüüdisajastamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine ning raamatukogu rajamine Rohu 10 hoonesse. Aastasse 2020 on plaanitud Jõgeva linnas uue spordihoone rajamine põhikooli juurde. Selle objekti valmimine on suure küsimärgi all. Iga päev kasutaks seda saali umbes 800 õpilast.

Jõgeva vald peaks vallavanem Enn Kure kinnitusel arendama Kuremaa mõisa ja spordikeskust, renoveerima hooneid ning korrastama pargi, remontima teid ja tänavaid, renoveerima tänavavalgustust säästlikumaks, rajama kergliiklusteid. Kui samamoodi edasi minnakse, on suurematel investeeringutel kriips peal.

Torma vallal vajab vallavanem Triin Pärsimi sõnul korrastamist Torma lasteaed, samuti Torma põhikooli ja Sadala kooli hooned. Plaanitud on investeeringuid rahvamajade parendamiseks ja EL toetuste kasutamist ühisveevärgi ja kanalisatsiooni nüüdisajastamiseks ning tänavavalgustuse rajamine küladesse.

Palamuselgi on ühinemislepingu investeeringute kavas vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Luual ja Pikkjärve külas, samuti Palamuse gümnaasiumi staadioni renoveerimine.

Igaüks investeerib võimetekohaselt

Ühinemislepingut ette valmistades leppisid liituvad omavalitsused kokku, et igaüks plaanib investeeringuid oma praeguse eelarve võimaluste piires. Palamuse vald on olulisemate investeeringute kavva pannud lasteaia omaosaluseks üks miljon eurot. 4,7 miljoni euro suurust kohustust, mille Palamuse vald on lasteaiahoone ehitaja KRC Ehituse ees võtnud, pole vald üldse arvesse võtnud. Sellele lisanduvad valla investeeringud lasteaia kommunikatsioonidele, milleks plaanitakse võtta kuni 800 000 eurot laenu. Praeguseks on Palamuse vald võtnud uue lasteaiahoonega seoses kohustusi 5,5 miljoni euro ulatuses. See summa lööbki uue ühendvalla võlakoormuse lakke.

Ühinemislepingu sõlmimise ajal mullu detsembris ei avaldatud ühinemise partneritele võimalikku üüritasu suurust ega tingimusi. Palamuse vald sõlmis tänavu 21. märtsil KRC Ehitusega 20aastase lepingu lasteaiateenuse osutamiseks. Tänavu 26. mail käisid Jõgeva ja Torma vallavanem ning Jõgeva linnapea Palamuse vallamajas üürilepinguga tutvumas. Ehitajaga sõlmitud üürilepingut teistele ühinevatele omavalitsustele saadetud ei ole. Palamuse vallal tuleb lasteaia eest maksta 19 681 eurot kuus ehk aastas 236 000 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud (vesi, elekter jm). Igal aastal on võimalik üüritasu tõsta tarbijahinnaindeksi kallinemise võrra.

Ehitajaga on sõlmitud üürileping 20 aastaks, kuid hoone jääb ka edaspidi ehitaja omandisse. Vallal tuleb ehitajale tasuda 20 aasta jooksul üüri 4,7 miljonit eurot, pärast seda pole kindel, kas lasteaiateenust samas hoones jätkata saab. Üürilepingus pole ette nähtud võimalust hoone valla omandisse saamiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Leping erakorraliselt üles öelda tekib vaid juhul, kui kui üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust. Miks peaks eeldama, et lepingu teine osapool soovib lepingut oluliselt rikkuda?

Palamuse vallavanem Rait Persidski on varem Vooremaale öelnud, et riik ei luba paraku nii väikesel omavalitsusel nii suurt laenu võtta, et endale ise uus lasteaed ehitada. Persidski on seda meelt, et Palamuse lasteaia ehitus tekkiva valla võlakoormuse hulka ei kuulu ja rahandusministeeriumi kiri vaidlustatakse. Mille alusel, sellele vastas Persidski: “Vald vastab lähipäevil rahandusministeeriumi kirjale, et selgitada ministeeriumi eksimusi meie lasteaia pinna üürilepingu tõlgendamisel. See kiri avalikustatakse meie valla dokumendiregistris ja loodetavasti annab vastused kõikidele Teie küsimustele antud asjas.”

Persidski on pidanud seda, et teised ühinevad omavalitsused lasteaia ehitamise tõttu lakke kerkivale võlakoormusele tähelepanu juhivad, valimisvõitluseks.

Ühinevad omavalitsused otsivad võimalusi, kuidas edasi toimida. Millised võimalused on neile jäänud oma eluga nii edasi minna, et vajalikud investeeringud saaksid ka nende valdades tehtud, seda omavalitsusjuhid praegu veel täpselt öelda ei osanud.

Omavalitsusjuhid on seda meelt, et Palamuse lasteaed vajab renoveerimist, kuid kas just sellise hinnaga, mis tuleb Jõgeva linna ja valla ning Torma ja Palamuse valla elanikele pakutavate teenuste kvaliteedi ja heaolu arvelt.

Palamuse ründas Jõgeva linna

Palamuse vallavolikogu esimees Terje Rudissaar saatis 6. juunil rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonda järelpärimise Jõgeva linna 2017. aasta netovõlakoormuse ületamise kohta. Nimelt on volikogu esimees lugenud kohalike omavalitsuste eelarve täitmise tabelist välja, et Jõgeva linna netovõlakoormus on 2017. aastaks plaanitud 66,65 protsenti ja esimeses kvartalis ulatus võlakoormus juba 66,02 protsendini (lubatud on 60 protsenti – H.L.). Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk teatas 12. juunil saadetud vastuses, et käesoleva aasta I kvartali seisuga on Jõgeva linna netovõlakoormus 20 protsenti.

Kuid Rudissaar ei jäänud asekantsleri selgitusega rahule ja juba 13. juunil läks uus kiri rahandusministeeriumi. Vastuses toob rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik välja, et Palamuse vallavolikogu esimees võttis kohalike omavalitsuste I kvartali eelarvearuandest rea, kus olid omavalitsuse planeeritud netovõlakoormus ja kopeeris selle tabeli tekkepõhise täitmise veergu ilma seda muutmata ehk ajas segamini kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse. Liivik selgitas ka, et Jõgeva linn ei pea kaasama laenuraha ühel eelarveaastal vaid laen võetakse välja vastavalt vajadusele kahe aasta jooksul. Seega ei saa praegu eelarve alusel järeldada, et linn kindlasti ületab 2017. aasta lõpu seisuga netovõlakoormuse piirmäära.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus