Kohalike omavalitsusjuhtide ja elanike vastuseisust hoolimata maetakse 200 tonni Puurmani vallas Altnurga sigalas hävitatud sigade korjuseid Torma prügila taha riigimaale, ülejäänu läheb loomsete jäätmete käitlemise tehasesse Väike-Maarjas.
Esmaspäeva õhtul sai Jõgevamaa veterinaarkeskus loa matta korjused Torma valda jääva Torma prügila taha riigimaale. Sigade matmiskoht peab jääma maakonna piiresse, sest üleriigilist kriisi seni välja kuulutatud pole. Loomsete jäätmete käitlemise tehas on aga võimeline mõistliku aja jooksul utiliseerima vaid 100 tonni.
Tundmatu laik maanteel
Teisipäeval hakati hukatud sigu Torma prügila lähedusse vedama. Kolmapäeval teatati keskkonnainspektsioonile, et korjuseid vedav masin võib lekkida, sest Luige teeristis oli asfaldil näha kummalist laiku. Jõgevamaa veterinaarkeskuse juht Harles Kaup kinnitas, et see asfaldil olnud laik ei pärine mingil juhul korjuseid vedavalt autolt. “Meil on veekindlad vannid, tihendame veelkord enne igat laadimist. Mis puudutab aga teadmata päritoluga laiku teel, siis selle võis jätta ükskõik milline liiklusvahend. Meie inimesed on selle laigu desoainega üle käinud,” rääkis ta.
Kõik hukatud sigade transpordi ja matmisega seotud inimesed annavad oma parima, et korjused ülikuuma ilmaga võimalikult ohutult maetud saaksid.
Jõgeva maakonna tauditõrjekomisjoni otsuse peale matta hukatud sead Torma prügilasse protestis Torma vallavalitsus. Vallavanem Triin Pärsim märkis keskkonnaministrile saadetud kirjas, et Torma vallavalitsus ei saa nõustuda komisjoni otsusega tuua ohtliku viiruse tagajärjel surnud loomad piirkonda, kus ei ole loodusest viirusse surnud metssigu leitud ning ka farmid on veel haigusest puutumata.
Puurmani valda matta ei saa
Puurmani lähedale sigu matta ei saa, sest sealne piirkond jääb Adavere nitraaditundlikule alale, kus põhjavee reostusoht on matmisel väga suur.
Torma valda jääv prügilatagune ala osutus parimaks kohaks, sest põhjavesi jääb seal piisavalt sügavale ja lähedal puudub inimasustus. Sead maetakse kuni seitsme meetri sügavusele.
Harles Kaup kinnitas, et korjused kaetakse kolme meetri paksuse pinnasega, mida tihendatakse. Kogu ala kaetakse ka kloorlubjaga. Matmisala ning sinna viiv tee desinfitseeritakse, hiljem ehitatakse ala ümber tara, vältimaks metsloomade sattumist sigade matmispaika.
Ka Mustvee linnapea Max Kaur protestis seakorjuste matmise vastu Torma prügila lähedusse, tuues välja, et matmispaik asub vaid 1,7 kilomeetri kaugusel linna piirist ja kolme kilomeetri kaugusel Peipsi järvest.
Ka Mustvee linn protestib
Linnapea saatis pöördumise peaministrile, sotsiaalministrile, keskkonnaministrile, maaeluministrile ja siseministrile. “Arvestades sigade aafrika katku nakatumise senist dünaamikat, on selge, et taud Jõgevamaal jätkub ning nõuab uusi sigade hukkamisi. Samas on ilmne seegi, et loomsete jäätmete käitlemise tehase võimsust suurendada ei ole nii kiiresti võimalik ning seega osutub ka tulevikus vajalikuks seakorjuste matmine, mida tõenäoliselt soovitakse teha taas Torma prügila lähedale,” seisis Kauri pöördumises.
Mustvee linnapea hoiatas, et saastatud veed võivad valguda Peipsi järve. “Seetõttu on 200 tonni hukatud sigade matmine Torma prügilale probleem ning väga tõenäoline on ka uute seakorjuste massilise matmise perspektiiv.”
HELVE LAASIK
