Oktoobri lõpus tähistas Kassinurmes tegutsev Nurga koduloomuuseum 15. sünnipäeva. Sel puhul käis muuseumil ja selle sõpradel külas Viljar Ansko Läänemaalt, kes on tuntud nii arsti, luuletaja, ajakirjaniku kui ka karikaturistina.
Nurga taluga on Viljar Anskol erilised sidemed: see on tema sünnikodu. Sõjajärgsetel aastatel oli Nurga talu nimelt Tartu Õpetajate Seminari abimajand ning seda majandit juhtis Viljar Ansko isa.
Viljar Ansko sündis 17. mail 1948. Tema kooliaastad möödusid Kohtla-Järvel, täpsemalt Sompas, kuhu Anskode pere pärast Nurgalt lahkumist kolis. Ta õppis Sompa 8-klassilises koolis ja Kohtla-Järve 8. töölisnoorte keskkoolis. Oma töömeheteed alustas ta põlevkivikaevanduses, ent hilisemad psühholoogia- ja meditsiiniõpingud Tartu ülikoolis viisid ta hoopis teisele rajale. 1986-1988 töötas ta osakonnajuhatajana Taagepera haiglas, 1988-2000 arstina Tallinna kiirabis ning 1998. aastast alates arstina Tallinna hooldushaiglas, kust jäi tänavu pensionile.
Luule ja karikatuur
Läänemaal Ristil on Viljar Ansko elanud juba 1970. aastast alates. Arstiameti kõrvalt on ta toimetanud Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu ajalehte Memento (1990-1996), rajanud kirjastusühistu Anamnesia, kus on koostanud, toimetanud ja välja andnud üle 30 luuleraamatu, mille hulgas on olnud kaheksa kogumikku poliitvangide luulet (sari “Memento luuleraamat”).
1972. aastast on Viljar Ansko esinenud karikatuurinäitustel ja korraldanud ka isikunäitusi. Tema esimesed luuletused trükiti ajakirjanduses ära 1990. aastal. Ta on tõlkinud V. Võssotski, L. Konovalovi jt luulet, avaldanud kultuuriloolisi artikleid ja koostanud raamatu “Tallinna kiirabi ajalugu” (2001). Temalt on ilmunud luulekogud “Tuulelembest, luuletõmbest” (1995), “Meeletuse meelas maitse” (1998), “Aateaabitsatõed” (2000) ja “Kahe vahel” (2008) ja karikatuurivalimik “Hippocratitis dolorosa” (2008). Käsikirjas on tal veel mitme raamatu materjale. Luuletajana on Viljar Ansko kasutanud pseudonüümi Kaarna.
Võttis kaasa filmi ja näitused
Viljar Anskot on autasustatud Punase Risti IV klassi aumärgiga (2002), Kodanikupäeva aumärgiga (2004), Risti teeneteristiga (2007) ja Kaitseliidu III klassi teenetemedaliga (2008). Tema kavandi järgi valminud Lääne-Eestist küüditatute mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…”, mis seisab Risti raudteejaama juures, kandideeris 2000. aastal riiklikule kultuuripreemiale.
Viimasel ajal on Viljar Anskol kombeks aeg-ajalt ikka oma sünnikodu külastada ja nii tuli ta hea meelega ka sünnitalus tegutseva muuseumi sünnipäevapeole. Tal oli siinsele rahvale oma elust palju põnevat pajatada. Tal oli kaasas ka temast tehtud dokumentaalfilm “Unistaja” (ETV 2004), mida üheskoos vaadati, ning mahukas karikatuurinäitus, mida said täis peaaegu kõik muuseumi ruumid. See näitus on ringelnud mööda Eestimaa haiglaid ja muuseume ning tore oleks, kui selle saaks kunagi ka pikemaks ajaks Jõgevamaale tuua.
Kui karikatuurid viis Viljar Ansko koju minnes kaasa, siis tema kirjutatud ja toimetatud raamatutest koostatud näitus oli novembrikuus väljas Kaarepere raamatukogus.
Nurga koduloomuuseumile annab asjaolu, et selles paigas on sündinud-kasvanud selline mitmekülgne mees nagu Viljar Ansko, juurde veel ühe põneva nüansi.
i
HELMA KAEVAL, Nurga koduloomuuseumi asutaja
