Vooremaa toimetuses külas käinud Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased Kaisu Saag, Agnes Värk, Mart Oja ja Siim Sander Sarap rääkisid, kui raske on suvevaheajal tööle saada ning milliseid töid nad meeleldi teeksid.
Kui teised on plaaninud suvel tööle asuda, siis Siim Sander veel mõtleb. „Mul nagu oleks võimalus, aga pole veel päris ära otsustanud,“ sõnas noormees. Agnes kavatseb suvel töötada Tallinna loomaaia kohvikus klienditeenindajana ning Mart asub tööle Tartu lähedal.
Noorte õigustest rääkides jäid külalised esmalt mõttesse. „Koolikohustusega on meil õigus tööl olla kaheksa tundi ja õigus miinimumpalgale,“ sõnas Siim Sander. Agnes tõi välja, et töötajal on õigus oma arvamusele. „Töövarustus ja kaitsevahendid, kiiver peas ja kindad käes,“ loetles Mart. Noortel on siinkohal õigus, sest töölepinguseaduse järgi võivad 15-17aastased koolikohustusega noored töötada kaheksa tundi ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi, sealjuures on 24 tunni jooksul kohustuslik puhkeaeg 14 tundi.
Töötajale pandud kohustuste teemal vesteldes meenus koolinoortele kõigepealt, et töötaja peab tööd tegema. „Puhata tuleb vist ka mingil ajavahemikul,“ sõnas Siim, kes tõi välja, et töölepingu allkirjastamisel peab kõrval olema ka vanem või esindaja, kuid rõhutab, et see sõltub samuti vanusest. Küll aga kinnitasid noored, et alati tuleb tööleping läbi lugeda ning kui midagi jääb arusaamatuks, peab tingimata selgitust küsima.
Töölepingu sõlmimisel on kohustuslik vanema või seadusliku esindaja nõusolek, ent kui 7-14aastase puhul on töölepingu sõlmimiseks kohustuslik ka tööinspektori nõusolek, siis 15-17aastastele see nõue ei laiene.
Imelik muru niitmise keeld
Fakt, et noortega juhtus möödunud aastal 20 tööõnnetust, tööle soovijaid eriti ei heiduta. Mart sõnas, et näiteks ehitusel võib peamiste tööõnnetustena välja tuua varisemisohu või tööriistade tõrkumise.
Tööinspektsioon on põhjendanud muruniitmise keeldu sellega, et mitmel juhul on noore töötaja jalg jäänud töötava niiduki alla ning saanud lõiketerast tõsiselt kahjustada. Selline keeld on toimetuse külaliste sõnul jabur ning tekitab küsimusi. „Kõikide asjadega võib kõike juhtuda, ma ei saa sellest aru. Kodus ju kõik niidavad muru, vähemalt minu tutvusringkonnas küll,“ märkis Agnes. Ka teised nõustusid temaga.
Ühel meelel oldi selleski, et noored peaksid suvel töötama. „Oma raha teenida on parem kui kogu aeg vanematelt küsida,“ kinnitas Agnes. Selles, kas saadud raha võiks kohe ära kulutada või tuleks seda säästa, jagunesid arvamused kaheks. Mart tõdes, et midagi jääb teenitust ikka ka alles, kuid Siim Sander nentis, et see sõltub igaühe iseloomust. „Mina näiteks olen selline, kes läheb laristama, ma ei hakka seda isegi varjama. On ka inimesi, kes panevad saadud raha kõrvale. Mina olen see, kes teenib ja laristab, saab ja laristab,“ tunnistas ta.
Palga osas ollakse leplikud
Tööl on hakatud käima enamasti 16. eluaastast alates. Näiteks Kaisu tegeles krossidel parklapiletite müügiga, Mart töötas ehitusel, Agnes Tallinna loomaaias ja Siim Sander korjas Soomes maasikaid. „Ma sain küll hea palga, kuid see raha pole seda väärt, et seal olla. Minu õde näiteks tahtis sel aastal jälle minna, aga paraku ei saa,“ sõnas Siim Sander.
Noored kinnitasid, et tööd on võrdlemisi raske saada. „On raske eriti siis, kui põhikooli lõpetad. Väga paljud ei taha alaealisi tööle võtta, sest nendega on rohkem jamamist, kui asi väärt oleks,“ märkis Siim Sander. „See sõltub tööandjatest. Eelmisel aastal oli Tallinna loomaaias kampaania, kus kutsuti noori tööle, seda kuulutati igal pool. Kui ise otsima hakkad, siis tahetakse kogemustega inimesi, noored aga tahavad kogemusi saada,“ tõdes Agnes, mainides, et Tallinna loomaaias on oluline ka vene keele oskus. „Seal on vene keelt vaja. Kui ma kaks suve tagasi seal töötasin, siis ma ei osanud üldse ja oli väga raske, kui klient tuli ja vene keeles rääkis,“ meenutas ta. Raskusi on ka elukohaga töötamise ajal. Näiteks on Agnese hinnangul Jõgevale raske tööle saada. „Kui Tartusse saad, siis on elukohaga probleem. Võib küll Jõgevalt käia, aga rongiajad ei pruugi klappida,“ rääkis neiu, lisades, et kui korterit oleks vaja kas Tallinnas või Tartus üürida, kuluks väga suur osa palgast sellele.
Nii Agnes kui Mart tunnistasid, et on tööle saanud tutvuste kaudu. „Kui nähakse, et hästi teed, kutsutakse veel,“ kinnitas Mart. Palga osas on noored enamasti leplikud, näiteks märkis Siim Sander, et lepib ka miinimumpalgaga. Agnes lisas, et alati võiks palk miinimumist suurem olla.
Nii Agnes kui ka Kaisu tunnistasid, et neile meeldib inimestega suhelda ning nende tulevikutöö võiks just suhtlemisega seotud olla. Siim Sander tahab piloodiks õppida ning Mart näeb oma tulevikku IT-valdkonnas.
Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased Kaisu Saag (vasakult), Agnes Värk, Mart Oja ja Siim Sander Sarap.
NOORTELE KEELATUD TÖÖD:
Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmistele tervisele ohtlikele töödele:
- töö seadmega, mille abil toodetakse, säilitatakse või kasutatakse suru-, veeldatud või lahustatud gaasi;
- lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemine;
- töö metsikute või mürkloomadega;
- suure psüühilise koormusega seotud töö, näiteks töö, mis on seotud psühhiaatriaeriala tervishoiuteenuse osutamisega, töö vanglas, arestimajas, lahkamiskambris või kohtades, kus tapetakse või hävitatakse loomi või linde;
- töö, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis;
- töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga;
- töö kõrgpingestatud elektriseadmetega;
- lifti remondi- või hooldustööd;
- töö, mille tempo määravad masinad ja mida tasustatakse vastavalt töö tulemustele;
- töö mehaanilise lõikuri, ketas- või lintsae, metallifreesi, keevitusseadme või suruõhu abil töötava seadmega;
- töö masinal, mis on varustatud vintsi või muu sarnase jõuseadmega;
- allmaatöö
Allikas: Riigi Teataja
KERTTU-KADI VANAMB
