Alati on leidunud lapsi ja noori, kes ei õpi või ei tööta, on sattunud ühes või teises mõttes keerulisse olukorda, pole leidnud endale kohta ühiskonnaelus. Nendele inimestele mõeldes on käivitatud Noorte Tugila programm, mille üheks teostajaks on pikaajaliste kogemustega nõustaja Maire Püss.
Püssi sõnul on Noorte Tugila programm suunatud ennekõike 15- 26aastastele noortele. “Muuhulgas püüame aidata lahendusi leida ka nendel, kes on kusagil koolis kirjas, kuid õppetöös praktiliselt ei osale. Need võivad olla näiteks täiskasvanute keskkooli õpilased, samuti juba viienda-kuuenda klassi poisid ja tüdrukud, kellest on saanud pikaajalised puudujad. Meie sihtrühma kuuluvad ka emad, kes lapsega koju jäänud, kuid emapalka enam ei saa. Meie teenuses on väga tähtis noorte kuulamine, nendele positiivse tagasiside andmine, õigele reale aitamine, mõtlema panemine erinevate küsimuste üle,” rääkis Maire Püss.
Ta märkis, et mõned noored, kes eelmisel aastal ei õppinud, on nüüdseks koolis käima hakanud. “Osad noori on endale töökoha leidnud. Samas tuleb arvestada, et ühiskonnaelust kõrvale jäänud noori ei taheta alati väga tööle võttagi. See kehtib tihti ka noorte emade kohta, kel väiksed lapsed. Kokkuvõttes võib aga positiivsetest tulemustest juba rääkida.”
Püssi sõnul on noortel nõustajaga kohtumiseks mitmeid võimalusi: nõustamiskeskuses, Jõgeval Piiri tänaval, kodudes või mõnes muus mõlemale poolele sobilikus paigas. Tihti vesteldakse Facebookis, mille kontod on noorte hulgas populaarsed.
Maire Püss rääkis sellestki, miks osadel noortel puudub motiiv endale tööd otsida. “Südamevalu tekitavad pered, kus täiskasvanud ja töövõimelised lapsed saavad vanematelt raha ega kavatsegi tööle minna. Leidub ka noori, kelle arvates palk peaks olema vähemalt tuhat eurot, et üldse kodunt väljatulemisele mõelda. Miinimumpalgast või veidi suuremast töötasust ei soovita kuulda. Unustakse aga, et hea palk eeldab vastavat haridust ja erialast ettevalmistust. Vestlust noorega, kellel raske otsustada, millises valdkonnas töötada, alustame sageli paremini õnnestunud õppeainete või hobide väljaselgitamisest.”
“Alates arvele võtmise momendist meie logiraamatusse tegeldakse noortega kuus kuud või ka veidi rohkem. Nõustamisele võib aga meie juurde tulla alati. Noore Tugila projekt kestab detsembrini 2017, kuid usutavasti seda pikendatakse,” lausus Maire Püss.
Noorte Tugila programmi kootööpartnerid on Jõgeva täiskasvanute kool, Põltsamaa ühisgümnaasium, kriminaalhooldajad, kohtutäiturid, töötukassa, samuti kohalikud omavalitsused, erinevad kutseõppeasutused, perearstid, raamatukogud, mõistagi lapsevanemad.
Teenust osutavasse meeskonda kuuluvad koos Maire Püsiga Monika Maasing, Merike Annuk, Ave Lübek, Merle Vaht. Programmi koordineerib Eesti Noorsootöökeskus koostöös haridus-ja teadusministeeriumiga, rahastajaks on Euroopa Liit, otseseks elluviijaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
JAAN LUKAS
