Tänavu Eestis käivitunud õppimisest või töötamisest kõrvale jäänud noorte abistamisele, nõustamisele ning aktiivsesse ühiskonnaellu kaasamisele orienteeritud Noorte Tugila programmi asuti Jõgevamaal esimesena ellu viima Jõgeva vallas ja Jõgeva linnas mittetulundusühingu Jõgeva Valla Avatud Noortekeskuste Ühendus eestvedamisel.
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus tegi Jõgeva Valla ANK Ühendusele ettepaneku hakata Noorte Tugila raames tegevusi pakkuma. “Meie sihtrühma kuuluvad viieteistkümne kuni kahekümne kuue aastased noored, kes ei õpi ega tööta. Samuti kuuluvad sinna üle poolteiseaastaste laste emad, kes on kodused, ja ennetavalt need noored, kes küll kooli registris, aga sisuliselt koolis ei käi. Jõgeva vallas on neid 151 ja Jõgeva linnas 187. Eesmärgiks on nende noorte liitmine kogukonna- või ühiskonnaellu. Vajalikud tegevused lepitakse eelnevalt noorega kokku ja toetatakse igapäevaselt vastavalt olukorra muutustele,” ütles Jõgeva valla noorsootöötaja Monika Maasing, kes on Noorte Tugila teostajaks Jõgeva vallas ja linnas.
“Nõustamist n-ö eemalejäänute toetamiseks ja motiveerimiseks on meie kohalikud noortekeskused pakkunud varemgi. Nüüd liitusime aga üleriigilise programmiga. Igapäevatöö läbiviimisel oli nõus kaasa lööma ka noortenõustaja Maire Püss, kes sel alal aastaid kogemusi kogunud. Tugila raames on noortega tegelemisse kaasatud kõik Jõgeva valla ja linna noorsootöötajad. Näiteks tuleb olla noortele mentoriks või tugiisikuks, lahendada juhtumeid noorte võimalustest ja vajadustest lähtuvalt,” lisas Maasing.
Ta märkis, et kui põgusal tutvumisel võivad avatud noortekeskused näida paikadena, kus toimetatakse arvutite taga, mängitakse piljardit või veedetakse aega muul viisil, siis tegelikult on neil mitmekülgsed võimalused noorte probleemidega süvitsi minna, keerulisi olukordi ennetada ja lahendada, sest noored tulevad nende juurde vabatahtlikult ja usaldavad neid.
Monika Maasingu ja Maire Püssi sõnul on Noorte Tugila eesmärk välja selgitada piirkondade võimalused, kaardistada noorte kohtumispaigad ja suhtlemisvahendid, teha koostööd omavalitsuste ja riigiasutuste (töötukassa, kriminaalhooldus, noorsoopolitsei jne) ning ettevõtetega, arendada individuaal- ja rühmatööd.
“Noorte Tugila tegevused kestavad kaks aastat. Tugila aitab noortel tõsta enesehinnangut, suhelda teiste noorte, lapsevanemate või ka spetsialistidega ning lahendada seeläbi tekkinud sasipuntraid ning lõpuks saavutada noorte kooli- või tööleminek,” ütlesid nad.
“Praegu pole veel selge, miks piirkonna omavalitsuste noored on õppe- ja tööprotsessist kõrvale jäänud. Küllap selguvad aga vastused noortega tihedamalt kohtudes. Noortele on oluline kuhugi kuuluda ning meie saame Noorte Tugilas pakkuda mitmeid lahendusi, mitte ainult nõustamist, ning kaasata noori rohkem ka ANK tegevustesse näiteks erinevate väljasõitude või teemade kaudu,” lisas Monika Maasing.
Maire Püss märkis, et Noorte Tugila kordaminekule saab kaasa aidata igaüks, keda noorte käekäik ükskõikseks ei jäta ja kes soovib kulutada selleks oma aega, rakendada teadmisi, oskusi ja kogemusi. “Seni ongi mitmed laste ja noortega seotud mured Jõgevamaal püsima jäänud vastavate spetsialistide nappuse või ka olemasolevate tegijate ajapuuduse tõttu. Loodetavasti toob aga Noorte Tugila olulise pöörde paremuse suunas,” lisas ta. “Julgustame kõiki inimesi, keda antud teema kõnetab, meiega kontakti võtma.
Noore Tugila on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) poolt koordineeritav programm, mis on seadnud eesmärgiks pakkuda aastatel 2016-2018 üle riigi lisatuge ligi 8800 15-26 aastasele. Tegevusteks on üle Eesti kokku ette nähtud 3,1 miljonit eurot.
JAAN LUKAS
