Neljapäeval peeti Jõgeva maavalitsuses maakonna noorsootöötajate õppepäev. Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) kohalike omavalitsuste toetamise üksuse peaekspert Kati Nõlvak rääkis noorsootöötajatele muutustest keskuse töökorralduses, kohalike omavalitsuste koostöörühmade loomisest, noorteinfost ning avatud noortekeskuste projektikonkursist. Eesti noorsootöös on päris palju muutunud ja muutumas.
Noortevaldkonna arengukavast lähtuvalt alustasid 2015. aasta oktoobris ENTK koosseisus tööd üksused, mis tegelevad noorte loovuse arendamise, kaasatuse ja konkurentsivõime, osaluse, noorsootöö kvaliteedi arendamise, kohaliku tasandi noorsootöö toetamise ning korraldusliku poolega. Kohaliku omavalitsuse toetamise üksuse peaspetsialistina on Kati Nõlvaku ülesandeks noortele mitmekesisemate, kvaliteetsemate ning kättesaadavamate noorsootöö võimaluste pakkumise toetamine kohaliku omavalitsuse tasandil. ENTK kollektiiv on suurenenud poole võrra, praegu on töötajaid 20.
Kati Nõlvaku sõnul on üks suuremaid muutusi see, et enam ei vastuta valdkonna eest üks inimene, vaid tegeleb terve üksus. “Inimesed on samas infoväljas. Suudame olla olemas, käia omavalitsustes kohapeal ning tegeleda teemadega süvitsi,” kinnitas ta.
Lisaks on muutunud ENTK töötamise stiil. Päris mitmed teevad kaugtööd ega pea pealinna kontoris kohal olema. Kati Nõlvaku sõnul on pooled inimesed praktilise kogemusega ning võib öelda, et peaaegu terve Eesti on kaasatud, ainult saared ja Ida-Eesti on katmata.
Omavalitsusteülene koostöö
Koos mitmete omavalitsustega on plaanis käivitada koostöörühmad. Esimene rühmade loomise laine sai alguse mullu detsembris. Kohalike omavalitsuste koostöörühmade tegevussuund on uus asi, mida rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist.
“Kogu tegevuse eesmärk on noorsootöö tegevuse jõudmine uute noorteni ja neile pakutavate tegevuste ja võimaluste laiendamine,” selgitas Nõlvak. Miinimumprogramm on kaasata noorsootöösse 56 protsenti noortest. Juba praegu on see näitaja mõnes piirkonnas suurem. “Me ei taha n-ö linnukesi kirja saada. Kui noored on olemas, siis pöörame tähelepanu töö kvaliteedile,” kinnitas Kati Nõlvak.
Ta rääkis, et kui mõnes piirkonnas avatud noorsootöö toimib ja noori on palju, aga ruumi vähe, siis on võimalik läbi selle projekti ka uus ruum sisustada. Kuid ta nentis, et põhiline on ikka sisutegevus ning raha niisama betooni ei valata.
Ta tõi lihtsa näite selgitamaks, mida koostöörühm tähendab. “Oletame, et on vallad Maasikas ja Vaarikas. Maasikas on noortele mitmed võimalused olemas, Vaarikas on aga vähe noori ja neist neli tahab näiteks tegeleda huvialaga, mida pakutakse Maasika vallas. Siis võib Vaarikas kulutada osa oma toetusest transpordile, et nende noored saaksid oma huvialaga tegelema minna.”
Praegu lähtutakse koostöögruppide moodustamise ettepanekutes Ernst and Young uuringu tulemustest, kus jälgiti, kuidas noored liiguvad. Vastavalt sellele, kes millisesse valda liigub, tehti neile piirkondadele ettepanek koostöörühm moodustada. Loomulikult võib tegelik koostöö olla erinev. Midagi peale ei sunnita – rühma võivad moodustada ka need, kel on juba koostöö toimimas.
Märtsis saavad kirjad koostöörühmade moodustamiseks ka Jõgevamaa omavalitsused, kelle hulgas on Torma vald, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse ja Saare vald. Esmakohtumisele kutsutakse kõik noorsootööga tegelejad ja omavalitsuse juhid, et arutada, kuidas nemad asja näevad. Seejärel lepitakse kokku ühised koolitused. “Kasvame ja areneme selles süsteemis koos. Koolituste tulemusel valmib terve koostööpiirkonna tegevusplaan ja väljumisstrateegia. Raha on kaheks aastaks ja peab selge olema, mis saab pärast edasi,” rääkis Nõlvak ja lisas, et igal piirkonnal on oma tugiisik.
Ettemaksule punane tuli
Koostöörühmade moodustamisel on kandev roll noorsootöö keskusel. Maavalitsusi hoitakse infoväljas ning nende kanda jääb näiteks ruumi leidmine esmakohtumisteks. Jõgeva maavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist Tiina Tegelmann näeb omavalitsusteüleste koostöörühmade moodustamisel ohtu. “Kui aktiivsed nad on? Kas noorsootöö valdkond on omavalitsusele prioriteetide hulgas? Kas nad on valmis uuendusi vastu võtma?” avaldas ta süsteemi töölehakkamise suhtes kahtlusi.
Esimese lainega tehti ettepanek koostöörühma moodustamiseks Kasepääle ja Mustveele. Praegu ei ole teada, kuidas see toimima hakkab. Tegelmanni sõnul neis piirkondade noorsootöötajaid ei ole ja tegevust ei toimu.
Nõlvaku kinnitusel ei ole see takistus, sest siis on partneriks keegi omavalitsuse juhtidest. Lõpuks on juht see, kes kinnitab lepingu. Tegelmann lausus, et ta tahab kindlasti maavalitsuse noorsootöö nõunikuna meie piirkonna esmakohtumistel viibida, sest tegemist on ikka terve Jõgevamaa noorsootöö koostööleppega.
Teise murekohana nähakse maavalitsuses projekti rahastamist. Tasud laekuvad tagasiulatuvalt pärast aruannete esitamist. “See on punane tuli, kõik omavalitsused pole nõus ise ettemaksu tegema. Haldusreform on käivitumas ning keegi ei tea, mis saab edasi,” märkis Tegelmann. Koos maakonna noorsootöötajatega tegi ta ENTK esindajale ettepaneku korraldada veebruaris täiendav infopäev, et kõik segadust tekitavad küsimused saaksid vastuse.
Noorteinfo on tuline teema
Noorteinfo areng on terav ja aktuaalne teema. Seni on noorteinfo korraldamisega tegelenud maavalitsused, kes on teinud lepingud ja leidnud inimesed infoportaaliga tegelema. Nüüdseks on selge, et see ei toimi ning info kõikjal noorteni ei jõua.
Tänavu saab iga piirkond analüüsida, milline on nende olukord ja mis saab edasi. 2017. aastal sama süsteemiga enam ei jätkata. Siis on e-teenus üks ühtne koht, kust noor saab info kätte. Tiina Tegelmanni sõnul on Jõgevamaal toimiv noorteinfoportaal ning seda veavad kaks oskajat inimest Marju Saviauk ja Nele Graverson. Marju hinnangul võib üleriigiline süsteem jätta kohaliku info tähelepanuta. “Suurlinnade info on põhiline ja kohalik läheb kaduma,” nentis ta.
Infopäeva lõpus said noorsootöötajad värske ülevaate sellest, kuidas kirjutada avatud noortekeskuse projekte. Nüüdsest on süsteem teine. Leping tehakse ENTKga, mitte maavalitsusega. “Nii on konkurss läbipaistev ja ühtsetel alustel, et kõigil oleks võrdselt võimalusi ja raha jõuaks kiiremini noortekeskustesse,” ütles Nõlvak.
MARGE TASUR
