Eile algasid Jõgeva staadionil Jõgevamaa noorte meistrivõistlused kergejõustikus. 24 koolist osaleb võistlustel 15 ja võistlemiskordi on sel aastal eelmise aasta 810 kõrval 839.
„Kergejõustik on laste põhialus: jooks, hüpe ja pallivise, see on lastele loomulik ja see ei vaja spetsiifilist ettevalmistust. Näiteks võrkpall nõuab tohutut treenimist,“ rääkis peakohtunik Uno Valdmets, kes tänas õpetajaid, treenerid ja muidugi lapsi, kes võistelda tahavad.
Kas on lootust, et järgmine kergejõustiku tipp tuleb Jõgevalt või Põltsamaalt? Valdmets nentis, et olümpiavõitjas on koos mitu head nähtust: head võimed, tahe võimeid realiseerida ja inimene, kes teemandi briljandiks lihvib.
Kergejõustik vajab tingimusi
„Nii väikese rahvahulgaga, nagu Eestis on, tuleb neid väga vähe ja sellepärast peab neid austama ja armastama,“ sõnas Valdmets. Põltsamaa treener Lea Vilms märkis, et uueks tipuks potentsiaali on.
Kui Jõgeval on Valdmetsa sõnul loodud head tingimused kergejõustikuga tegelemiseks, siis Põltsamaal see nii ei ole. „Meil ei ole korralikku rada, ka staadioni Põltsamaal ei ole. Sisetingimused rahuldavad mind 50 protsendi jagu, välistingimused üldse mitte,“ tunnistas Vilms, kes on 30 aastat kehvades tingimustes noori kergejõustiklasi õpetanud. „Staadioni detailplaneeringud on algatatud ja linnajuhid ütlesid ausalt, et enne viit aastat ei toimu tõenäoliselt midagi,“ selgitas Vilms.
Kehvad tingimused mõjutavad nii laste kui ka treeneri motivatsiooni. „Motivaator on särasilmne noor inimene. Kui ta on, siis oled nõus ka neis tingimustes pingutama ja välja mõtlema variante ja võimalusi,“ sõnas Vilms. Ka Adamson tõdes, et noored soovivad häid tingimusi, sest nii on kergem last motiveerida.
Kodu on parim kasvataja
Selleks, et lapsed järjest enam trenni tuleksid, vajavad nad lisaks headele tingimustele ka toetavat perekonda, sest lapse liikumisharjumused saavad alguse kodust. „Kui vanemad käivad matkadel, võtavad lapsi võistlustele kaasa või võistlevad ise, siis saab alguse positiivne suhtumine kehalisse tegevusse. Kodu kasvatab,“ kinnitas Valdmets, lisades, et tihti võib motiveeriv ja tore õpetaja ka koolis õpilase harjumusi ja suhtumist muuta.
„Laps käib kõige paremini trennis siis, kui tal tekib seltskond. Ta ei tule ala, vaid sotsiaalse keskkonna pärast. Keskkoolis tekivad eesmärk ja tulemused, siis muutub ta sihikindlamaks,“ sõnas Valdmets.
Üks tublidest noortest, Andrias Adamson püstitas kuulitõukes kooli rekordi 13.11. Viimased kolm aastat kuulitõukega tegelenud Adamson hindas oma soorituse maakonna kohta heaks, kuid leidis, et tulemus võiks veel parem olla.
„Kuulis tahaksin areneda, aga tahaksin ka võrkpalli mängima hakata,“ rääkis noor sportlane.
KERTTU-KADI VANAMB
