Mustvee vald läbi sajandi

Mustvee vald sündis koos 2017. aasta sügisel läbi viidud haldusreformiga. Iseseisva omavalitsusena hakkas tegutsema alates 1. jaanuarist 2018, kui ühinesid Avinurme, Kasepää, Lohusuu ja Saare vald ning Mustvee linn.

Eriliseks teeb ühinemise see, et oma külakogukonna otsustusega asus läbirääkimistele ja ühines ka Võtikvere küla. See näitab, et kui küla hingab ühes rütmis, siis saab liigutada mägesid.

Valla keskuseks on Mustvee linn. Linnaõigused sai Mustvee 1938. aastal.

1. oktoobril 1950, maakondade kaotamise järel, moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950-1959 oli Mustvee rajoonikeskus. 1. jaanuaril 1959 Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva rajooniga. 10. septembril 1992 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Mustvee omavalitsusliku staatuse. Ühinenud valdade omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal, niimoodi eksisteeriti kuni aastani 2017.

Mustvee vallaks on ühinenud viis erineva kultuuritaustaga omavalitsust, mida ühendab Peipsi järv. Vallas toimub mitmeid  üle-eestilisi kultuuri- ja spordisündmusi, nagu Peipsi Romantika, Kalevipoja uisumaraton, kalapeod, vaimuliku muusika festival. Korraldatud on mitmeid vahvad vallaüleseid ettevõtmisi, näiteks  Mustvee valla laulu- ja tantsupidu, laste lauluvõistlus „Peipsi Ööbik”.

Mustvee vallas on palju põnevaid ja omanäolisi kohti, mida külastada:  Avinurme puiduait, Kalevipoja koda, samovaride muuseum, kaalumuuseum ja veel palju huvitavat. Mustvee valla pindala on täna 614,5 km2 ja rahvaarv 5643. Külasid on 56, alevikke kaks ja linnu üks.

Toimetus tänab abi eest Mustvee lehekülgede koostamisel Laidi Zalekešinat.

blog comments powered by Disqus