Mustvee lasteaias käivate laste vanemad pole rahul töökorraldusega lasteaias ja kardavad, et kannatab nende võsukeste kooliks ettevalmistus. Kehvemas olukorras on eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed, neid on lasteaeda alles jäänud vähe, sest juhataja surub kogu aeg läbi noorema ja vanema rühma põhimõtteid, mis vanematele ei sobi. Seetõttu on osa vanemaid viinud oma lapsed naabervaldade lasteaedadesse.
Ka vene keelt emakeelena kõnelevate laste vanemad sooviksid, et nende lastele õpetataks lasteaias eesti keelt, sest nii paraneb laste keeleoskus ning nad saavad eestikeelses koolis paremini hakkama.
Anna Oja viis oma tütre tänavu sügisel Kasepää valla lasteaeda, sest ta soovis, et lapsega suheldakse rohkem eesti keeles. Anna Oja rääkis, et lapse lasteaeda viimise avalduse kirjutas tema mees. Kuid ta ei märkinud avaldusele, millisesse rühma. “Tahaksin, et laps saaks rohkem eesti keeles suhelda, et ta oleks eesti rühmas, siis on kooli minnes kergem,” rääkis Anna. Kui ta sügisel lapse Mustvee lasteaeda viis, selgus, et selles rühmas olid ainult vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed. “Ma sain šoki, kust mu laps saab eesti keelt õppida? Hiljem löödi siiski rühmad kaheks,” lisas ta.
Keegi Anna Oja tema lapse äraviimisel ei takistanud. Kasepää vallas on Anna tütar eestikeelses rühmas. Tema vanem poeg õpib Mustvees eestikeelses koolis, ta käis ka eestikeelses lasteaiarühmas. “Praegu probleeme pole, ta lõpetas 4. klassi ainult viitega.”
Annal tuleb nüüd tütart lasteaeda tuues ja koju tagasi viies iga päev kokku läbi sõita umbes 40 lisakilomeetrit.
Paljud vanemad on sarnaselt Anna Ojale leidnud võimaluse viia oma võsukesed naabervaldade lasteaedadesse, kus nendega rohkem tegeldakse ja nad saavad olla eestikeelses rühmas. Siinkirjutajale on teada veel vähemalt kolm peret, kes on oma lapsed naabervaldade lasteaedadesse viinud. Miks nii on läinud?
Mustvee lasteaia juhataja Esta Oja tegi 2015. aasta kevadel rühmad ümber vanuse järgi. Esta Oja ütles, et 2015. aasta kevadel viidi läbi lastevanemate rahulolu-uuring. “Pooled lapsevanemad soovisid, et rühmas oleksid üheealised lapsed. Hoolekogu otsustas 2015. aasta 7. aprilil, et Mustvee lasteaias moodustatakse rühmad alates 2015. aasta 1. septembrist vanuse järgi. Rühmas oli üks eesti keelt ja üks vene keelt kõnelev õpetaja ning õpetaja abi. Muusika-, liikumis- ja kunstitegevused toimusid koos, keel ja kõne ning matemaatika toimusid eesti ja vene rahvusest lastel eraldi.”
Kuigi Esta Oja väitis, et rühmad tuli vastavalt hoolekogu otsusele vanuse järgi ümber teha sügisest, tegi ta seda juba õppeaasta lõpus, 2015. aasta kevadel. Vanemad sattusid segadusse ning tegid ühispöördumise 2015. aasta 27. oktoobril, soovides, et rühmad oleksid keelte järgi. Lapsevanemate kirjalik pöördumine jäi tähelepanuta. Küsimus ei olnud ainult eesti keelt emakeelena kõnelevates lastes. Lahkuma hakkasid ka vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed. Vanematel polnud muud võimalust, sest nende palveid ei võetud kuulda. Edasi on olukord ainult halvenenud.
Esta Oja ei näe endal mingit süüd. “Kuna 4,5 aasta jooksul on mõned pered Mustveest ära kolinud, siis on nad ka lapsed Mustvee lasteaiast ära võtnud. Vaatasin lastevanemate avaldusi, eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed on lasteaiast lahkunud, kuna nad on kooli läinud või pere on vahetanud elukohta,” teatas juhataja. Veel märkis juhataja, et tal puuduvad andmed, kui palju lapsi on Mustvee lasteaiast lahkunud. “Oleks hea kui Te mulle ka nende lastevanemate nimed ütleksite, kellele ma seda soovitanud olen. Pigem olen teinud kõik selleks, et Mustvee lasteaeda tuleks lapsi juurde. Olen püüdnud leida võimalusi kuidas majanduslikult raskes olukorras peresid aidata, et lapsed saaksid lasteaias käia.”
Tänavu kevadel sai uuesti tagasi tehtud eesti- ja venekeelsed rühmad. Sügiseks oli Mustvee lasteaias aga alles jäänud vaid üks rühm, sest eesti rühma assistent koondati augusti lõpus. “Mustvee lasteaias toimub töö eesti keeles. Töökeele rühmas määrab volikogu oma määrusega, minul seda võimu pole. Mustvee lasteaias on hetkel kaheksa last kelle rahvuseks on vanemad märkinud eestlane. Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu järgi luuakse rühmas vähemalt üks õpetaja ametikoht ja koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 20 lõikes 6 iga üheksa lapse kohta üks õpetajat abistav ametikoht. Kuna lapsi on vähe, siis pole momendil assistenti tarvis,” väitis juhataja.
Kui mõni aeg tagasi lahkus eesti rühma õpetaja abi, siis tema asemele enam uut töötajat ei võetud. Eesti rühma õpetajast sai õpetaja abi. “Seoses laste vähesusega muutis Mustvee linnavalitsus lasteaia struktuuri, mille kohaselt jäi lasteaeda kaks õpetaja ametikohta, ühte õpetajat ootas koondamine. Õpetaja soovis lasteaias tööd jätkata ja tema avalduse alusel viidi ta üle õpetaja abiks,” teatas juhataja.
Kuidas sai muuta lasteaia struktuuri ja viia eesti rühma õpetaja õpetaja abiks, kui plaanis oli alles jätta kaks rühma?
Tänavu sügisel, kui lasteaed uues kohas uksed avas, olid eestikeelse rühma aknad pimedad. Lapsevanemate tungival nõudmisel hakkas siiski uuesti tööle eestikeelne rühm. Esialgu ainult õpetaja abiga. Juhataja lubas lapsevanematele, et on ise rühmas seni, kuni leitakse õpetaja.
Tänavu septembri algul korraldati uue lasteaiaõpetaja leidmiseks konkurss, kus osales kaks kandidaati. Neist ühel puudus vastav haridus, kuid see inimene oli valmis töökoha saamisel kohe õppima asuma. Teisel kandidaadil, Anu Otsal, on vastav haridus olemas. Konkurss kuulutati nurjunuks. Põhjenduseks tõi hariduskomisjoni esimees Nona Kolpakova, et Anu Otsa peale on raisatud linna raha ja teda on koolitatud tööle raamatukogus. Anu Ots oli valmis töötama eesti rühmas ka ajutise töölepinguga ja poole kohaga, sest samas käib tema lapselaps ja ta soovis, et laps saaks korraliku kooliks ettevalmistuse.
Mustvee eesti rühma lapsevanemad saatsid pöördumise haridusministeeriumile. Ministeerium delegeeris vastamise Mustvee linnavalitsusele. Mustvee linnavalitsus kui lasteaia haldaja ei ole teinud midagi selleks, et olukord lasteaias normaliseeruks ega ole ka vanematele vastanud.
Praegu on Mustvee lasteaia eesti rühma lapsevanemate pealekäimisel ilma konkursita tööle võetud kvalifikatsioonile vastav õpetaja, kellega vanemad on väga rahul.
HELVE LAASIK
