Tundub, et viimase nädala erakordne kuumus on valitsejaid pannud erakordseid ideid välja paiskama. Just nii võib võtta kõige uuemat hitti: nimetada töötukassa töökassaks ja haigekassa tervisekassaks. Või on need nimelt südasuvel välja käidud lootuses, et see aitab rumalatel ideedel kiiremini edasi liikuda?
Üks tuttav põllumees rääkis paar päeva tagasi loo, mis päevakorras oleva riigiasutuste nimede vahetamise kampaaniaga küll sajaprotsendiliselt ei haaku, kuid samal mõttelainel tundub siiski olevat.
Kunagi niideti heinamaadel rohtu tasasel käigul tiksunud meetrise hobuniidukiga ja kõik jänesed, põldpüüd või teisedki meie looduskaaslased jõudsid turvaliselt plehku panna ja eest ära joosta. Siis ilmusid traktorite taha kahemeetrised lattniidukid ja lindudel-loomadel tuli oma pagemissammu kiirendada. Sotsialistliku põllumajanduse kõrgajal toodi lagedale idasakslaste E-d ehk teisisõnu uut ajastut kuulutanud neljameetrise heedriga kiired niidukid, mis söödavarumisele sootuks teise hoo andsid. Heinas pesitsevate loomariigi esindajate elu muutus seeläbi aga kordades ohvriterikkamaks. Nüüd tuuseldavad aga rohumaadel linnukiirusel ringi pea kümne meetri laiuse vikatiga moodsad traktorid.
Ja põllumees küsib õigustatult: kas jänes on vahepealsete aastatega kümme korda kiiremini jooksma hakanud? Muidugi ei ole. Aga seda teine pool ei arvesta.
Järsku on haigekassal palju raha
Eestlastel on tavaks öelda, et nimi ei riku meest. Tegelikkuses tundub, et rikub ikka vist küll, sest ei ole mingit arusaadavat ja põhjendatud selgitust sellele, miks on tarvis järsku enam kui 800 000 eurot kulutada järjekordsetele nimevahetustele. Kuigi see esialgu nimetatud summa on ilmselt hetkel märksa väiksem välja käidud, nii et küllap pärast läheb nii nagu riigipiiri väljaehitamisega. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide poliitikud üritasid nimesid muuta juba neli aastat tagasi, kuid siis võitis terve mõistus. Nüüd ilmselt üritavad sotsid ise enne suurt valimiskampaaniat tähelepanu võita. Klikke ja postitusi teenib üritus kindlasti hästi.
Haigekassa tervisekassaks ja töötukassa töökassaks muutmise vastuargumentide rida on nii pikk, et leheruum saab enne lõpule jõudmist tõenäoliselt otsa. Seepärast siinkohal vaid mõned.
Ilmselt oleme kõik kuulnud aastast aastasse kurtmist, kuidas haigekassal ei jätku raha erinevate haiguste ravimiseks, kallite ravimte ostmiseks või uute, moodsate seadmete soetamiseks. Siis peavad jälle appi tulema Kingitud Elu või „Jõulutunnel”. Viimases „Jõulutunnelis” möödunud aasta lõpul koguti pea veerand miljonit eurot. Seega läheb mõttetu idee elluviimine riigile maksma nüüd pea nelja „Jõulutunneli” raha.
Kas plaanitakse minna börsile?
Mida kõike võiks selle raha eest otstarbekamalt teha! Eelkõige võiks alustada abivajajate aitamisest ja toetamisest, milleks ju mõlemad asutused loodud on. Kui seda raha aga neil tõesti nii palju üle on, siis oleks seda arukas arvestada järgmise riigieelarve koostamisel, see tähendab, et tuleks haigekassa ja töötukassa eelarvet koomale tõmmata, mitte aga kulutada raha uute siltide ja sümboolika valmistamiseks.
Rääkimata lõpuks sellest, et mõneti mõjuvad uued nimevariandid eksitavalt. Kas siis haigekassa muutub uue nimega tervisest pakatavaks asutuseks, spordiministeeriumilaadseks, kust igaüks saab tervist osta? Haigustest ravimine on ikka teine asi kui sportlike eluviiside harrastamine. Või et sõna „töötu” asendamine „töö”-ga lubab arvata, et töötus kui mõiste saadetakse üldse ajaloo kambrisse. Ja töökassa hakkab kõigile soovijatele jagama lõputult tööd, sest töökassa seda ju eeldab.
Sellest kõigest saaks veel kuidagi aru, kui tegemist oleks rikka erafirmaga, kes rahale paremat rakendust ei leia kui aeg-ajalt nime muuta. Seda tuleb Eestis tegelikult ju päris sageli ette. Ainult et teadaolevalt ei plaani haigekassa ega ka töötukassa börsile minna, et maailmale atraktiivsemaks muutuda.
Järelikult võiks nimevahetuse asemel fookuse hoida sellel, milleks ollakse ellu kutsutud.
TIIT LÄÄNE
