Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutisest pärimisteemalisest uuringust https://kukkur.swedbank.ee/tulevik/uuring-kolmandik-eesti-elanikest-ei-ole-oma-parijaid-selgeks-teinud selgus, et kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärijateks, ning iga viies elanik ei ole teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad.
Tänapäeva majanduselu eripäraks on eraisikute suur laenukoormus, sh eluasemelaenud. Eestimaalaste finantskohustuste jääk 2016. aasta lõpu seisuga oli 8,4 miljardit eurot ning laenu-, järelmaksu- ja liisingukohustusi omas 41 protsenti majapidamistest.
Kuigi lähedase surm on alati ootamatu ja kurb sündmus, kaasneb sellega lisaks hüvastijätmisele ja leinale ka juriidiline asjaajamine. Probleemide vältimiseks on oluline, et teadvustaksime pärandamisega seotud küsimusi juba oma eluajal.
Millest alustada ja kelle poole pöörduda siis, kui Sinu lähedane on surnud?
Pöörduge notarisse ja algatage pärimismenetlus. Eestis kehtib pärimise puhul loobumissüsteem. See tähendab, et inimese surma korral läheb pärand automaatselt tema pärijatele üle. Pärimisseaduse kohaselt loetakse pärand automaatselt vastuvõetuks, kui pärandist pole loobutud. See võib ekslikult tekitada arvamuse, et pärandi vormistamiseks ei pea üldse midagi tegema. Selleks, et näiteks lahkunu kinnisvara enda nimele registreerida või tema kontolt raha välja võtta, tuleb algatada pärimismenetlus notari juures.
Informeerige võlausaldajaid. Alati tasub võlausaldajat (panka või teisi krediidiasutusi, aga ka korteriühistut, telekomifirmat) teavitada lähedase surmast esimesel võimalusel ja juba enne pärimisõiguse omandamist, sest surnud inimesel võivad olla erinevad kindlustuskaitsed, mis tema kohustused tagavad ja pärija ei pruugigi seda kohustust pärida.
Matusetoetuse saamiseks pöörduge panka. Et pärimismenetlus võib võtta aega ja lähedase matmisega seonduvad kulud võivad käia üle jõu, on paljud pangad otsustanud surnu kontol olevast rahast välja maksta matusetoetuse. Summa makstakse välja tavaliselt isikule, kes esitab matuse korraldamisega seotud kviitungid, arved (sh veel tasumata arved). Matusetoetuse puhul on tegemist panga otsusega, mitte seadusest tuleneva kohustusega.
Levinumad probleemid pärimisel
Pärimisasjad jäävad õigel ajal vormistamata. Ekslikult arvatakse, et see on vanemate inimeste teema. Tegelikult esineb surmasid igas vanuses. Eelmise aasta statistika kohaselt suri Eestis 3153 inimest vanuses 25-64, enamik surmadest oli põhjustatud haigustest.
Teadmatus oma pärijatest. Tänapäeval on levinud registreerimata kooselu, mille puhul ei ole elukaaslased üksteise seaduslikeks pärijateks. Samuti on keeruline olukord kärgperede puhul, kus pärijate ring võib olla väga lai.
Notariaalse testamendi tegemise võimalust kasutatakse vähe. Seadusega ettenähtud pärijate ringi või vara jaotust pärijate vahel saab testamendiga ise määrata. Hetkel kasutab seda võimalust vaid viiendik kogu elanikkonnast.
Koos varaga pärandatakse edasi ka laenud ja muud finantskohustused. Osa inimesi ei tea, et pärandi hulka kuuluvad ka kohustused. Oma lähedasi saab võlgade pärimisest kaitsta elu- või laenukindlustust sõlmides.
Nõuanded vastutustundlikuks pärandamiseks
Teadvustage, et koos varaga pärandate edasi ka oma kohustused
Selleks, et kaitsta oma lähedasi ootamatuste eest, on oluline selgeks teha, kellele ja mida me tulevikus pärandame ning kas pärijad saavad kohustuste ülevõtmisega hakkama.
Finantskohustuste olemasolul kaaluge elu- või laenukindlustuse sõlmimist
Haigestumise või surma korral saab kindlustus leevendada teiste pereliikmete õlule jäävaid kohustusi.
Kui soovite muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, siis vormistage notariaalne testament.
Notariaalne testament on tähtajatu ning seda saab vajadusel muuta ja tühistada. Notariaalse testamendi vormistamine maksab 40 euro ringis.
Küsimuste korral võtke ühendust notariga. Notarid annavad asjatundlikku nõu pärimisteemasid puudutavates küsimustes. Leidke sobiv kontakt veebilehelt notar.ee
KATI VOOMETS, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
