Coop Pank liigub Eestimaa finantsturul vastupidises suunas. Kui suured pangad tõmbavad väiksemates keskustes oma tegevust koomale, siis eelmisel aastal Eesti turule tulnud Coop Pank soovib pangatehinguid väiksematesse kohtadesse tagasi viia.
“Piltlikult võib öelda, et kui Swedbank ja SEB liiguvad kiirteel ilma kuhugi kõrvale pööramata, siis meie teekond kulgeb just kõrvalteedel. Sinna, kust suured pangad ennast välja tõmbavad, meie just siseneme,” ütles Jõgevat väisanud Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.
Viis kuud turul tegutsenud panga juht on seda meelt, et nad ei ürita esialgu rinda pista suurte hiiglastega nagu Swedbank või SEB, pigem soovivad pakkuda oma klientidele lihtsamat sorti teenust, mis kaubandusega loogiliselt seotud.
“Ehitame pangandust kaubanduse sisse. Ajal, kui suur pangandus on maakohtadest vaikselt lahkunud, ütleb meie äriloogika, et lihtsamat sorti teenuseid on seal ikka võimalik pakkuda. Meil on selleks olemas oma Coop-i kaupluste võrgustik.
Pangaturg on Eestis tänasel päeval väga tihedalt täis: 98 protsendil inimestest on oma pangakonto olemas ja uusi kliente on võimalik juurde saada ainult kedagi teisest pangast enda poole meelitades, pakkudes lihtsat, mugavat ja kättesaadavat teenust,” rääkis Rink.
Jõgeva kuulub Eestis juhtkolmikusse
Pangajuhi sõnul püüavadki nad pangandust kaubandusega võimalikult hästi kokku sobitada. “Meie klient liigub poes ringi ja näeb, et olemasoleva Coop-i kaardiga makstes saab ta väga häid hindu. Seejärel soovib ta näiteks leiva, piima ja banaanide eest maksmise järel võtta kassast välja 50 eurot sularaha. Alates maist on see meie kauplustes ka võimalik. Kui on vaja esitada laenutaotlus, saab sedagi teha kaupluses. Ning alates sügisest on võimalik teha kassas ka sularaha sissemakseid,” tutvustas Rink uue panga igakülgseid võimalusi.
Kõik tänu sellele, et Coop on rajanud oma pangavõrgustiku olemasolevatesse Coop kauplustesse, mida on Eestis 350. Kassaaparaate on seejuures kokku umbes 1000.
“Jõgeva maakonnas on Coop-il 22 kauplust. Esimese pangapunkti avasime siin maakonnakeskuses 16. novembril. Kui esimese hooga saime siit kohe 130 pangaklienti, siis nüüdseks on see arv tõusnud 250ni. See on päris hea näitaja, mis hetkel kuulub Eestis meie kolme edukama hulka koos Hiiumaa ja Raplaga,” kiitis Margus Rink Jõgevat.
Coop Panga kliendiks saada on imelihtne, selleks ei pea kuhugi eraldi minema ega pikki ankeete täitma.
“Coop-i kauplustes saate soovi korral kõik toimingud kiiresti joonde ajada. Annate vaid oma ID-kaardi, millest koopia tehakse. Siis võetakse teiega telefonitsi ühendust ja kontrollitakse olulised andmed üle. Samast kauplusest saate nädalapäevad hiljem pangakaardi kätte ja soovi korral saadetakse see postiga koju. Lisaks on võimalik panga kliendiks tulla ka elektrooniliselt, täites ise arvutis vastavad taotlused.”
Erinevalt teistest Eesti pankadest, ei liigu Coop oma tegevusega sularahavaba ühiskonna poole. Pangajuht ütles, et ta on väga hästi kursis sellega, et maapiirkondades on sularaha jätkuvalt vajalik.
“Meie püüame oma teenusega inimestele lähemale tulla ja tänu oma kauplustele on see meil ka lihtsamalt teostatav. Meil pole tarvis paigaldada sularahaautomaate, ei ole vaja üürida pangakontorit. Kaupluste näol on meil kõik see juba olemas.
Ja võrreldes teiste pankadega, ei ole meie esmane eesmärk kasumi teenimine. Meie omanikud on ühistud ja ühistu liikmed ning pangandusega teenitud kasumi suuname oma süsteemi tagasi. Kasvõi näiteks kaupluste arendamiseks.”
Eeskuju võeti soomlastelt
Margus Rink tunnistas, et kui Eesti pangandusturg oli aastaid juba suhteliselt staatilises olekus, siis paaril viimasel aastal on elevust tekitanud uued, Eesti kapitalil põhinevad pangad eesotsas LHV-ga. “Võin öelda, et alustasime nendega ühel alusmüüril kõrvuti, kuid meie tegevussuunad on täiesti erinevad. Coop Pank ei võta kindlasti eesmärgiks investeerimistoodete ja kindlustuse pakkumist. Meie pakume teenuseid, mis on kaubandusega loogiliselt seotud. Nagu näiteks väikelaenud, kui poes makstes rahast puudu tuleb. Samuti raha sissemaksmise ja krediidi saamise võimalus. Pangakaardi olemasolu korral kaob vajadus ka eraldi Säästukaardi järele, sest pangakaart asendab seda.
Lisaks võimaldab Coop Panga deebetkaart sularaha välja võtta kõikidest Eestis olevatest sularahaautomaatidest. Tänane trend ongi see, et brändilojaalsus kaob ja konkurents pankade vahel kasvab, sest iga pank pakub midagi head oma nišis.”
Paljuski saadi uue panga loomiseks julgust põhjanaabritelt soomlastelt. Ringi sõnul tehti Soomes sama 2007. aastal. “See oli siis keeruline aeg, mil algas majanduskriis ja välispangad hakkasid ennast igalt poolt tagasi tõmbama. Just sel raskel hetkel asutas sealne tarbijate ühistu oma S-Pankki. Kui suured pangad pidurdasid, siis nemad panid gaasi juurde, ja tulemus oli uskumatu: 5,4 miljoni elanikuga riigis on praegu 3,2 miljonit S-Pankki klienti,” tõi Rink julgustava näite.
Tema sõnul on selline edu loogiline: ühistud elavadki kriise paremini üle, sest nad ei ole väljas ainult kasumi peale. See võimaldab ka ellu jääda.
“Kui möödunud sügisel pani üle Eesti uksed kinni 137 vallamaja, siis pärast seda on mitmetes asulates ainus avalik asutus just Coop-i kauplus. See annabki meile tugeva positsiooni ja julguse oma ideedega välja tulla,” usub Margus Rink Coop Panga tulevikku.
TIIT LÄÄNE
