Tuleval nädalal saja kahekümnendat aastapäeva tähistav Sadala kool on õpilaste muusikahuvi poolest väikestest maakoolidest üks mainekamaid, aastakümneid hoiab siin laulmisharrastuse tugevana muusikaõpetaja Mare Talve. Tema juhendamisel tegutsevatesse ansamblitesse ja kooridesse on soovitud ikka laulma tulla.
Sadala põhikooli 110. aastapäevaks salvestas õpetaja Mare Talve juhendamisel tegutsenud tütarlaste ansambel CD-le neliteist laulu. “Saja kahekümnendaks sünnipäevaks võiks ehk kingituseks olla mudilaskoori pääs XII noorte laulupeole “Mina jäänˮ. Meie koolis on vaid kolmkümmend üks õpilast, mis tähendab väga väikest valikuvõimalust, et saada kindlalt viisipidajaid oma koori laulma.ˮ
Talve sõnul on Sadala kooli laulvaid lapsi alati jagunud. “Mu tööaastate algusest kuni 2009 olid koolis nii mudilas- kui ka lastekoor. Nooremaid lauluhuvilisi jätkus ikka kahekümne ringis. Lastekoor oli väiksem, kuid nõutud kuusteist lauljat sain ikka kokku. Üle kümne aasta korraldasime koostöös Sadala rahvamajaga ka laste lauluvõistlust Lõbus Lust, milles lisaks Sadala lastele osales lauljaid ka Tormast.ˮ
Tallinnas laulupidudel on Mare Talve koos oma õpilastega käinud 1989 aastast.
Sadala kool sai Mare töökohaks, sest senine muusikaõpetaja lahkus töölt. Õpetaja Talve elas siis juba Sadalas.
Eriti lasterikaste klasside aegu
“Mu esimestel tööaastatel oli õpilaste arv tunduvalt suurem nii koolis kui klassides. Olen olnud kakskümmend aastat klassijuhataja. Minu klassis on mitmel korral 20 ja ühel aastal isegi 22 õpilast olnud. Klass oli siis otsast otsani lapsi täis. Tahvli ja esimese pingi vahele jäi napp meeter maad,ˮ meenutas teenekas õpetaja.
Mare Talve tunneb rõõmu muusikahuvi järjepidevast püsimisest. “Tore on kuulata nüüdisaegseid poplugusid, neid koolitunniski laulda ja arutleda muusika teemadel. Klassikalise muusika puhul on sageli meloodiad tuttavad, ei teata ainult autoreid. Minu ülesanne on siis muusika loojate nimed juurde liita. Väga palju kasutatakse klassikalise muusika fraase telefonihelinateks, reklaamides, ka filmides, mida lapsed vaatavad ja arvutimängudes. Umbes kümne aasta jooksul koostatakse uued muusikaõpikud, kuhu valitud uuemad laulud õppimiseks. Alles on samuti ka raudvaralaulud.
Igas lapses on olemas oma muusikaline iva. See on tarvis üles leida ja kui laps ise nõustub laskma ennast arendada, on kõik hästi. Laulu õppimise juures on samuti vaja tööd teha nagu matemaatikas liites-lahutades või eesti keeles lugemisel veerides. Mida suurem on õpilase ja õpetaja koostöötahe, seda parem tulemus. Paljud poisid saavad viisipidamise selgeks alles neljandas-viiendas klassis. Enamasti on laulmine algklasside poistel nagu räppimine: rütmiliselt kõik õige, aga viisi ei leia üles. Nad ei oska oma laulhäält kasutada, see on kõnelemise häälest erinev ja tundub neile võõras. Harjutamise kaudu on aga võimalik saavutada õiget laulmist.ˮ
Mare Talve hinnangul meeldib kõigile inimestele kuulata muusikat, käia kontsertidel, avaldada muusika ja muusikute kohta arvamust. “Muusika loob meeleolu. Erinevate meeleoludega kuulame erinevates stiilides muusikat. Vanuse muutudes muutuvad ka lemmikpalad, -stiilid. Ma ei ole seda meelt, et on minu maitsele sobilik muusika ja vale muusika. Helid mõjutavad kõiki inimesi erinevalt. Mida rohkem tean muusikastiilidest, seda rohkem oskan valida enesele sobilikku muusikat. Austan laste valikuid, arutlen nendega kaasa ja püüan hoiduda halvustamast nende muusikalist maitset.ˮ
Talve on kodukandi kooliõpilased viinud kahtedele Alo Mattiseni muusikapäevadele. “See oli vist 1998 ja teine kord 2005. Jällegi kehtib reegel, et valida saad nende lauljate hulgast, kes olemas on. Tüdrukud olid tublid. Meile auhinnalisi kohti ei jagunud, kuid kogemust teisi kuulates-vaadates saime küll,ˮ ütles ta.
Koos Maret Aabojaga hakkas Mare Talve 2001. aastal Jõgevamaa poistekoori juhatama. Hiljem jätkas koor tööd Torma valla poistekoorina.
Muusikahuvi äratas vanaisa
Mare Talve muusikahuvi tekkimisel on oluline roll tema vanaisal. “Vanaisa oli selline pillimees, kes nooti ei tundnud, kuid mängis kuulmise järgi. Meelsamini mängis ta lõõtsa, kuid minu akordioniga ei jäänud ka hätta.
Jõgeva muusikakoolis õppisin akordionit. Ega ma eriti usin õpilane just olnud, kuid kohusetunnet jagus. Vanemate sisse kodeeritud mõte, et alustatu tuleb lõpuni viia, kehtib siiani.ˮ
Muusika valimist erialaks põhjendab Mare Talve sellegagi, et tal olid Torma koolis väga head muusikaõpetajad Magda Aasa ja Milvi Härma. “Nende õpetus jättis minusse tahtmise nendega sarnaneda. Õpetajaks õppimist alustasin pärast Jõgeva keskkooli lõpetamist. Tegelikult oleks isegi Tartu ülikooligi läinud, aga sisseastumisel oleks tulnud sooritada ajalooeksam. See ei olnud minu lemmikaine. Tartu pedagoogilisse kooli sain kohe II kursusele, sest keskkooliained kanti üle. Nii olin võlgu I kursuse muusikalised ained, mille pidin kevadeks koos I kursusega sooritama.ˮ
Pillimäng eeldab koordinatsiooni
Pillimänguoskust iseloomustas Mare nii: “Ütleksin nii, et ühtegi pilli ei oska ma väga hästi mängida. “Näpinˮ praegu kõige rohkem klaverit, akordionit, koolilastele püüan õpetada plokkflööti ja väikekannelt. Loodan, et saan hakkama.ˮ
Talve sõnul on õpilasel lihtsam pilli mängida siis, kui ta on ise viisipidaja. “Siis tabab ta ruttu ära oma eksimused ja oskab need kiiresti parandada. Pillimängus on oluline lapse käeline tegevus, et koordinatsioon toimiks. Kui laps on kodus koos emaga süüa teinud, toiduaineid hakkinud, või isaga koos naelu tagunud, midagi meisterdanud, siis tuleb ka pillimäng hästi välja.ˮ
Muusikakollektiivi proove on Mare Talve nimetanud pühaks ürituseks. See tähendab, et kui tuled, peab tööd tegema. Lastel kaob sageli kannatus mitmeid kordi korrata, viimistleda. Mõned hakkavad vigurdama ja katsetama, kas õpetaja saab aru meelega tehtud vigadest. Saab ikka. Alati aga ei taha nimelist märkust teha, kui ülejäänud pühendunult laulavad. Tilk tõrva rikub terve mee meepotis! Kurb on ka hoolimatus kaaslaste suhtes. Kollektiiv on üksus, kus tuleb arvestada koosolemisega ja koostegemisega. Samuti tuleb osata oma aega planeerida. Koorilaulu tunnis ei saa käia üle tunni ‒ mul täna vaja koju minna, lähen hambaarstile jne. Mina saan minna oma hambaarstile kui mul on töövaba aeg, mitte tunniaeg.
Mitmed kontsertreisid “Sõbrahingegaˮ
Juba 1999. aastast juhatab Mare Talve Torma valla segakoori “Sõbrahingˮ. Ta meenutas, et koori loomise sai mõte alguse Torma valla naisseltsi koosolekul. “Esimesele kokkusaamisele saabus seitse lauluhuvilist, kuus naist ja üks mees. Siis tegime kihutustööd ja värbasime sõpru, tuttavaid viisipidajaid ning kooriliikmete arv kasvas pea 20ni. 2004. aastal osalesime XXIV üldlaulupeol, 2007. käisime Soome-Eesti ühisel laulupeol, 2009. XXV üldlaulupeol ja 2014. XXVI üldlaulupeol. Sinna vahele on mahtunud veel kõik Jõgevamaal peetud laulupäevad, Peipsi-äärsete maakondade laulupeod, Eesti Segakooride Liidu korraldatud laulupäevad/simmanid ja isegi Türgis, Ungaris ja Prahas on kõlanud “Sõbrahingeˮ laulud.ˮ
Õpetaja Talve leiab, et laulupidude traditsiooni säilimine ei tohi jääda ainult Tallinna keskseks. “Kindlasti on seotud muusikatunni olemasolu ja muusika tulemus.ˮ
Mare Talvele meeldib elada ja töötada just maal. “Ma pole linnainimese tüüpi. Mulle meeldib õue minna, käed oma aiamaal mulda pista, korjata oma kasvatatud marju, nautida vaikust, omaette olemist. Tahan, sõidan linna teatrisse, kontserdile, aga tulen ikka oma maakoju.ˮ
Oma muusikalise maitse poolest nimetas Mare Talve end kõigetarbijaks. “Meeldivad klassikalised lood, tänapäevased, sõnumiga laulud, mõned räpidki on väga toredate tekstidega. Kuulan hea meelega jazzi. Käin meeleldi kontsertidel.ˮ
Mare Talve hobideks on ka lugemine ja käsitöö.
On kujundanud õpilaste muusikalist maitset
Sadala külade seltsi juhatuse esimees, Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt väidab, et Mare Talve on oma tööga kujundanud õpilaste muusikalist maitset, andnud võimaluse osaleda koorilauljana laulupidudel, aidanud kasvada teadlikuks kuulajaks kontsertidel.
“Koostöö Mare Talvega algas, kui alustasin tööd Sadala rahvamaja kultuurijuhina. Siis sai ellu kutsutud Torma valla segakoor, mida asus juhendama Mare Talve. Aastaid korraldasime valla laste laulupäevi, tähtpäevade kontserte ja mitmeid kogukonna sündmusi, kus esinesid tema juhendatud laste ja täiskasvanute koorid.
Mare Talve on õpilastega töötades nõudlik pedagoog, kes armastab oma tööd ja muusikat ning suunab järjekindlalt ka oma õpilasi muusikat mõistma ja armastama.ˮ
Mare Talve elukäik
*Sündinud 1956. aasta 7. juunil Vaiatu külas Torma vallas
*Haridus: 1965-1973 Torma 8klassiline kool, 1973-1976 Jõgeva keskkool, 1976-1979 Tartu pedagoogiline kool, 2001-2006 Tartu ülikool
*Töö: 1979-1980 Mustvee I Keskkool, 1980. aastast Sadala põhikool, 2006. aastast Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma põhikool.
*Aastast 2007 vanemõpetaja
*Jõgevamaa muusikaõpetajate ainesektsiooni esimees
*Korraldanud muusikasündmusi
1994-2003 Torma valla laste laulupäev Lõbus Lust
1998 Jõgevamaa algklasside solistide võistulaulmine Sadalas
2007 Jõgevamaa koolide ansamblite võistulaulmine Tormas
2009 Vabariiklikud muusikaõpetajate sügispäevad Jõgevamaal
2009 Põhja- ja Baltimaade Koorifestivali regioonipäev Torma vallas
*Juhatanud ja juhatab mudilas- ,laste- ja poistekoore ning ansambleid
*Aastast 1999 Torma valla segakoori “Sõbrahingˮ dirigent
*Pälvinud Jõgeva maavanema aukirja, Torma valla tänukirja ja teisigi tunnustusi.
JAAN LUKAS
