Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas eelmiste kuudega sarnases tempos, aastaga 6,3 protsenti. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes mais 6,1 protsendini.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisinguettevõtetest võetud laenude jääk kasvas mais eelmiste kuudega sarnases tempos. Ettevõtete laenude ja liisingute portfelli aastakasv võrreldes eelmiste kuudega pisut aeglustus, samas kui eluasemelaenude aastakasv kiirenes. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 90 miljoni euro võrra 17,5 miljardi euroni.
Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell suurenes mais aastaga 6,3 protsenti. Kõige tempokamalt on aasta võrdluses kasvanud kaubandus-, põllumajandus- ning veonduse ja laondusega tegelevate ettevõtete laenude ja liisingute jääk. Uusi pikaajalisi laene võtsid ettevõtted mais 237 miljoni euro ulatuses ehk seitsme protsendi võrra suuremas summas kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene on viimastel kuudel aastatagusega võrreldes enam võtnud tööstusettevõtted.
Uusi eluasemelaene võeti lepingute arvu järgi 12 protsenti rohkem kui aasta eest, samal ajal kui keskmine laenusumma suurenes aastatagusega võrreldes neli protsenti. Majapidamised võtsid sarnaselt eelmistele kuudele aktiivselt ka autoliisingut, mille jääk kasvas aasta võrdluses 14 protsenti. Nõudlust laenude ja liisingute järele toetavad majapidamiste sissetulekute küllaltki kiire kasv ja madalad laenuintressimäärad.
Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär ei ole viimastel kuudel muutunud. Alates veebruarist on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsinud 2,3 protsendi juures. Ettevõtete laenude keskmine intressimäär oli mais 2,4 protsenti, mis on samuti eelmiste kuude keskmisega sarnasel tasemel.
Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiuste kasv püsis mais kiire. Hoiuste kasv on kiirenenud ja ületab endiselt laenu- ja liisinguportfelli kasvu. Ettevõtete hoiused kasvasid mais aastatagusega võrreldes 15 protsendi. Ka majapidamiste hoiuste kasv püsis kiire, aasta võrdluses peaaegu üheksa protsenti. Mitteresidentide hoiused on samas viimastel kuudel tunduvalt vähenenud. Nende jääk oli mai lõpus 1,5 miljardit eurot, mis on 11 protsenti hoiuste kogumahust.
MARI TAMM, Eesti Panga ökonomist
