Madis Salum suutis Mihhail Gorbat?ovi rääkima panna



Kaheksakümnendate aastate lõpus, perestroika ja laulva revolutsiooni aastatel töötas Salum ajakirjanikuna Eesti TVs ja oli esimene Eesti ajakirjanik, kel läks korda NSVL juhti Mihhail Gorbat?ovi otse Kremlis intervjueerida. Elamusi ja väljakutseid on pakkunud töö ka mitmetes raadiojaamades, tegevus üheksakümnendate aastate Eesti poliitika tippjõu Koonderakonna pressiesindajana. Praegu on Madis Salum aga suhtekorraldajaks Eesti majanduselu ühel tulisemal objektil ? aktsiaseltsis Werol Tehased.

Eelmisel nädalavahetusel tutvustas PR-mees Madis Salum Kesk-Eesti messil Werol Tehastes toodetud erineva maitsega Olivia õlisid.

Messimelus leppisime kokku, et kohtume esmaspäeval Weroli firmas, et maast ja ilmast põhjalikumalt juttu ajada.

Kui kokkulepitud ajaks Painkülla jõuan, märkan Madis Salumit veidi närvilisel moel ettevõtte ukse ees suitsu tegemas.

?Täna vahetus meil juhtkond. Weroli nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks Henn Ruubeli,” teatab ta uudist. Arvestades olukorda, tuleb ümber orienteeruda ja valida intervjuueritavaks õlitööstuse uus pealik Henn Ruubel. Kohtumine Madis Salumiga lükkub edasi järgmisele päevale.

Poliitikute ja majandusmeeste loogika

Mõtestades lahti Werol Tehaseid kui majandusnähtust, selle põhjusi ja tagajärgi, ütleb Madis Salum: ?Werol on muidugi põnev ja haardega firma. Siin on kokku saanud kaks väga olulist komponenti: maailmatasemel tehnika ja oma ala väga hästi tundvad inimesed, hea meeskond. See on südamlik ja muljet avaldav kooslus. Werol rajati äriloogika järgi, kuid huvid muutusid ja ettevõte jäi poliitikute tõmbetuule kätte. Kui käivitus poliitiline loogika, jäi asi majandusest kaugele. Firma eelmised juhid Robert Närska ja Helmo Hainso püüdsid asja tagasi äriloogikale juhtida ning suutsid firma normaalselt toimima panna. Nende ajal sai tehas kogu olemasolu kestel jooksvasse kasumisse.

Tundub aga, et nüüd, mil ametis uus juhtkond, hakkab tööle ka jälle uus loogika ? juriidiline loogika, millele on omased küsimused, kes kellele võlgu on, protsessid ja protsessimised.”

Madis Salumi jutt tundub tema ametit arvestades piisavalt avameelne ja julge. Tavaarusaamade järgi peaks ju suhtekorraldaja parajasti ettevõtet juhtivale isikule täiesti lojaalne olema. ?Suhtekorralduses ei tule musta valgeks ja valget mustaks rääkida. Tarvis on hoopis kõnelda nii, nagu asjad on, ning kasutada selleks ajakirjandust, konverentse, ettevõtluspäevi, laatasid. Kui rohkem kui aasta tagasi Werolisse tööle tulin, seadsin endale eesmärgiks rakendada kõiki võimalusi, et ettevõttest objektiivne sõnum avalikkuseni jõuaks. Alates minu ametiajast on meedias olnud üle 120 Weroli-teemalise kajastuse. Tavalise firma jaoks on seda väga palju, isegi lubamatult palju, kuid oma eesmärgiks olengi seadnud, et üldsus Werolist, firmaga seotud probleemidest ja arengutest võimalikult palju teaks.

Suhtekorraldaja peab hästi orienteeruma kas ajakirjanduses või reklaaminduses. On väga teretulnud, kui ta ühel nendest aladest lausa tipptegija oleks, räägib mees, kes endale nime teinud ennekõike ajakirjanikuna, kuid teinud selgeks ka reklaaminduse ja turunduse reeglid.

Madis Salum meenutab sedagi, kuidas ta üldse aktsiaseltsi Werol Tehased tööle tuli: ?Olin suhtekorraldaja Pärnus kommunaalfirmas Minu Vara Läänes. Siis aga tegid õlitööstuse juhid ettepaneku Werolisse tööle tulla. Tootmisosakonna juhataja Esko Lehtpuu näitas tehast. Korralikkus, puhtus ja hoolitsetus hakkas meeldima esimesest pilgust. Pärast esimest käiku tehasesse vaatasin, milline õli on meie pere külmikus. Õnneks oli see Olivia õli.?

Werol Tehased on Madis Salumi esimene töökoht Jõgevamaal. Juuripidi on ta aga Jõgevamaaga juba sajandeid seotud. Nimelt pärineb Salumite suguvõsa Palamuse kandist.

Kas Werolist ilmub raamat?

Madis Salum on ka mitmete raamatute autor. Tema esimese raamatu pealkiri on ?Hirvepargist Kremlini”. Ta näitab signaaleksemplari uuest raamatust, mis räägib Eesti Vabariigi presidendist Arnold Rüütlist. ?Paljudes riikides on tavaks riigipeast raamat kirjutada. Raamatud on kirjutatud ka Soome presidentidest,” ütleb ta presidendiraamatu saamisloo kohta. Raamat ?Tagasiteel tulevikku. August 1991 ? räägib aga Eesti lähiminevikust, ennekõike Eesti lõplikust taasiseseisvumisest, sisaldab rohkesti intervjuusid, päevikulaadset ülevaadet ajaloosündmusest. Muide, raamatu üks tegelastest on omaaegne Tartu maavanem, hilisem Weroli juht Robert Närska.

Püüan välja selgitada, kas on plaanis kunagi ka Weroli probleemistikust raamat kirjutada. “Ma ei tea veel ega saa öelda kindlat ?jaad? või lõplikku “eid”,” saan vastuseks tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud ajakirjanikult.

Raadiomehena Pärnus

Madis Salumi ajakirjanduslik debüüt oli raadiolugu Rakke lubjatehase komsomoli algorganisatsiooni koosolekust.

Pidevamat ajakirjandustööd alustas ta Eesti Raadio mittekooseisulise korrespondendina Kohtla-Järvel, kus Toilas tema kaasa vanavanemate talumajas avarad elamisvõimalused olid. Salum tunnistab, et korter Tallinnas jäi talle ja perele liiga kitsaks.

?Algul ei pidanud ma end mitte ajakirjanikuks, vaid ajakirjandustöötajaks. Tundsin, et ma ei suuda kaugeltki konkurentsis püsida Valdo Pandi, Anton Vaarandi või Ivar Trikkeliga. Kui meisterlikkus arenema hakkas, võisin aga endale öelda, et ehk ma midagi olengi. Tõelisem ajakirjanikutunne tekkis juba kaheksakümnendate aastate keskpaigas. Tööaastatel õppisin ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Mõned kursused olen ajakirjanust õppinud ka Tartu Ülikoolis.

Felix Leedi konkurent

Pärnus töötas Madis Salum 1976. aastast aastat ETA korrespondendina. ?Tööaastad Pärnus oli väga tempokas ja vaheldusrikas aeg. Nagu tänasel BNS-il, oli omaaegse ETA üks rolle erinevate meediakanalite toitmine infoga. ETA edastas ka ametlikke teateid, kus sageli tuli lugeda ette, millised tippjuhid koosolekul presiidiumi valiti ja unustada ei tohtinud ka kauakestva aplausi äramärkimist. ETA ajakirjanikud pääsesid paremini ligi ka omaaegsele nomenklatuurile. Kui aga vajaliku isiku nime nimetamata unustasid, oli tagajärjeks vastu kukalt saamine.

ETA oli ka NSVL teadeteagentuuri TASS kollektiivne liige, mis tagas pääsu ülemaailmsesse ajakirjandusse. Nii on mind trükitud New York Times’is ja teisteski tuntud meediaväljaannetes. Tänu ametile avanes mul võimalus töötada ka Moskva olümpiamängudel ja mitmetel üleliidulistel kongressidel.”

Ajal, mil Madis Salum Pärnus ETA-t teenis, oli seal raadioesindajaks legendaarne Felix Leet: ?Eks me olime ka omavahel konkurendid. Ajakirjanduses ongi oluline, kes esimesena sündmuskohale jõuab. Algul oli Leet minust loominguliselt aktiivsuselt ees. Tänu noorusele osutusin aga mina hiljem aktiivsemaks.”

Eesti telemees usutles Venemaa riigijuhte

Kui Madis Salum Eesti Televisiooni tööle kutsuti, vaagis ta ettepanekut põhjalikult. ?Mõtlesin, mis rolli tuleks televisioonis etendada, küsisin endalt, mida ma suudaksin sinna juurde tuua. Pärast selle probleemistiku teatud mõttes selgeks saamist andsin nõusoleku.

See oli 1986. aastal. Algul töötasin vanemtoimetajana, peagi sain aga kommentaatoriks. Mul vedas, et sain töötada televisioonis erilisel ja huvitaval ajal ? Eesti vabanemisperioodil, mis oli ühtlasi noateral käimise periood. Ise püüdsin neil tööaastatel aidata inimestel igati hirmust vabaneda. Seda eesmärki taotles ka operaator Enn Valgu filmikaadrite valik. Näiteks Kremlit maast filmides sai NSVL impeeriumi sümbolitest viisnurkadest hoopis väiksema mulje jätta.?

1989. aastal intervjueeris Madis Salum Kremlis ühel kinnisel NLKP Keskkomitee pleenumil Mihhail Gorbat?ovi.

?Gorbat?ovi intervjueerimine oli igati peenelt korraldatud. Usutlemisel juhtus nii mõndagi, millest nüüd, viisteist aastat hiljem, rääkidagi ei viitsi. Operaatoril lõppes lint otsa. Oli tarvis auto juurde joosta ja uus lint tuua Ta sai välja ihukaitsjate ringist, kuid tagasi enam mitte. Mina lasin samal ajal Gorbat?ovil ?tühja” mikrofoni rääkida.

Küsisin Mihhail Gorbat?ovilt, et kas poleks mõttekas liiduvabariikidele suuremat otsustamisõigust anda,” meenutas Madis Salum oma kohtumist suurriigi juhiga, keda ta oma raamatus tsaariks nimetab, pidades silmas, et NSVL juhid olid justkui punased tsaarid või koguni tsaaridest võimukamadki.

Venemaa presidenti Boriss Jeltsinit on Madis Salum aga küsitlenud neljal korral. Kolm intervjuud said teoks Kremlis, üks Eestis 1991. aasta jaanuaris, mil Vene riigijuht pingeliste sündmuste ajal Tallinna sõitis.”

?Jeltsin on sisemiselt palju ebakindlam ja emotsionaalsem. On olemas poliitikutüüp, kes peab endaga aeg-ajalt emotsioonide tasandil konsulteerima. Gorbat?ovil ma nõrkusehetki tähele pannud pole, ka on ta tunduvalt suurema energiaväljaga kui Jeltsin,” on Madis Salum 1992. aastal rääkinud intervjuus Henn-Kaarel Hellatile.

Pikema teleusutluse Venemaa kuulsatest ühiskonnategelastest on Salum aga teinud Andrei Sahharoviga, keda ta intervjueeris kaks nädalat enne tema lõplikku lahkumist.

?Videokassett Mihhail Gorbat?ovi intervjuuga on mul õnnestunud endale kopeerida. Kassetile, kus oli vestlus Sahharoviga, salvestati kassettide puuduse tõttu aga peale lugu korvinäitusest.”

Madis Salumi arvates võiksid ka tänased teleajakirjanikud püüda intervjueerida erinevate riikide tipp-poliitikuid. “Mõned väliskorrespondendid piirduvad samade uudiste edastamisega, mida saab igaüks ka ise ajalehest lugeda. Astrid Kannel esitas küll ühe küsimuse Venemaa presidendile Putinile. Küsimus pressikonverentsil ei ole veel intervjuu. Aga oluline asi seegi.”

Madis Salum tunnistab ajakirjanikutöö üheks pingelisemaks elukutseks. ?Ajakirjandustöö väsitab ja läbipõlemise oht on suur,” tunnistab ta. Enda vormis hoidmiseks peab Madis Salum oluliseks ka kehalist tegevust, ?lihaseharidust”, nagu ta ise ütleb. ?Kepikõnd või jooksmine mind aga ei ahvatle, sest pean seda tegevust üsnagi eesmärgituks. Energiat kogun aga oma suvekodus Hiiumaal Kassaris. Mõnusaks vahelduseks on kalastamine ja saun, muruniitmine jne. Ühtlasi pean meeles, et pinged tekivad inimesel ikka kahe kõrva vahel ja neist on võimalus ka mõistusega jagu saada. Liikumine on mõistagi elu. Ometi võiks selleks, et elul tõelist värvi ja hoogu oleks, ka mõistust liigutada.”

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus