Metsaühistud võtavad kasutusele ühise kaubamärgi

Septembri algul esitleti Viimsis peetud metsaühistute infoseminaril metsaühistute ühise kaubamärgi loomiseks tehtud töid. Kaubamärki “metsaühistu” saavad kasutada kõik Eestis tegutsevad metsaühistud, mis vastavad ühiselt kokkulepitud kvaliteedistandarditele, teatas keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist.

“Idee, et Eestis tegutsevad metsaühistud võiksid kasutada ühist kaubamärki ja brändi, on tekkinud juba aastate eest. See mõte on samuti sätestatud nii Eesti Erametsaliidu kui SA Erametsakeskus arengukavades. Siiski ei ole ideed senini veel ellu rakendama asutud,” rääkis kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe.

Põllumäe lisas, et vajadust ühise kaubamärgi järele tundsid eelkõige metsaühistud ise. Ühel varasemal Keskühistu Eramets liikmete nõupidamisel otsustati, et ühise kaubamärgi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks tuleb ise initsiatiivi üles näidata. Nii tellis Keskühistu Eramets rahvusvaheliselt tootedisaini- ja brändinguettevõttelt Brand Manual OÜ metsaühistute ühise visuaalse identiteedi ning selle rakenduspaketi. Eile esitleti valminut kõigile metsaühistutele. 

Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp sõnas, et ühist kaubamärki on metsaühistutele väga vaja. “Kaks aastat oleme me niiöelda köögilaua taga mõelnud endale reklaami välja. Nii visiitkaardid, blanketid, Facebooki lehekülg – kõik tuli endal mõelda. Siis mõtlesimegi, et aitab küll, sellega peaksid tegelema vastava ala spetsialistid, meie tugevus on metsaga tegelemine. Ühine kaubamärk vabastab ühistu reklaamitööst. Lisaks on väga hea, kui kõigil ühistutel on samasugused kvaliteetsed teenused. Nii saab metsaomanik nii Vooremaal kui ükskõik kus mujal olla kindel, et metsaühistu on tema usaldusväärne partner,” rääkis Pütsepp. 

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun lisas, et metsaühistute initsiatiiv on tervitatav. “Erametsakeskuse soov on see, et erametsaomanikele oleksid metsaühistute teenused kättesaadavad. Metsaühistud peavad eristuma teistest metsanduslikest organisatsioonidest, sest metsaomanikele on vaja selget pilti – kuhu ma siis pöördun oma metsamurede lahendamiseks. Juba aastaid oleme üles ehitanud metsanduse tugisüsteemi, mis põhineb sellele, et metsaomanike esimene kohalik abimees on metsaühistu. Nii peakski see tee sinna olema metsaomaniku jaoks võimalikult selge ja lihtne. Ja kui on selline tuntud ja äratuntav märk, siis eks see aitab sellele kaasa, et metsaomanikud metsaühistud üles leiavad,” rääkis Aun. 

Priit Põllumäe lisas, et ühisbrändi esitluse järel alles õige töö pihta hakkabki. “Alustame juba õige varsti brändiga liitumisest huvitatud metsaühistutega tööd kaubamärgi kasutuselevõtu tingimuste ja kasutamise reeglistiku osas. Seda reeglistikku praegu veel olemas ei ole, oma panuse saavad anda kõik asjast huvitatud metsaühistud,” lisas Põllumäe. Ühise kaubamärgi kasutuselevõtt hakkab olema avatud kõigile ühiselt kehtestatud kriteeriumitele vastavatele metsaühistutele. 

Metsaühistu brändi kasutuselevõtust tõuseb Põllumäe sõnul kasu nii ühistutele kui metsaomanikele. “Ühe kaubamärgi kasutamine suurendab ühistute märgatavust ühiskonnas, lihtsamaks muutub ka ühistute tutvustamine ja reklaamimine metsaomanikele. Metsaomanikud omakorda saavad tulevikus olla kindlad, et brändi kasutavad ühistud pakuvad neile kõiki vajalikke teenuseid ning tagatud on teenuste kindel kvaliteet. Eeldame, et brändi kasutusele võtmisel kasvab usaldus ühistute vastu ning tõuseb ka ühistegevusega liitunud erametsaomanike arv,” rääkis Põllumäe.

Vooremaa