Laupäeval 1. oktoobril võib metsateedel näha tavapärasemast suuremat sagimist, kuulda hõikeid, koerte haukumist ja püssipauke, kuna algab põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele peetava ajujahi hooaeg, teatas keskkonnaameti pressiesindaja.
Maakondlike jahindusnõukogude kokkusaamistel otsustati kehtestada 2016/2017 jahihooajaks Eestis järgmised küttimismahud: 6427 põtra, 1336 punahirve ja 10 608 metskitse. Metssigade küttimismahuks on kinnitatud minimaalselt 18 272 metssiga, saavutamaks 2017. aasta veebruari lõpuks metssea asustustiheduseks maksimaalselt kaks isendit 1000 ha jahimaa kohta. Selline nõue tuleneb sigade Aafrika katku leviku ohjamise strateegiast.
Kuna sügisandide korilus on täies hoos, liigub metsades ka palju marjulisi ja seenelisi, mistõttu nende teed võivad ristuda jahimeeste omadega. “Sel juhul peavad nii jahimehed kui ka korilased veenduma edasiste käikude ohutuses,” selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Metsa minnes on soovitav kanda erksavärvilist riietust, et olla paremini nähtav eelkõige oma kaaslastele, kuid teatud situatsioonides ka näiteks jahimeestele.
Autojuhtidel tasub samuti sügisel asulavälisel teel liigeldes tavapärasest tähelepanelikum olla. Jahihooaeg, noorloomade vanematest võõrdumine ja loomade jooksuaeg suurendavad metsloomade teele sattumise võimalusi. Metslooma teele ilmudes tuleks kannatlikult oodata kuni loom koos võimalike, veel varjus olevate kaaslastega teelt lahkub. Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul pika hämariku ja varahommikul koidu ajal, mil metsloomad on rohkem liikvel.
Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale 31. märtsini.
Vooremaa
