Euroopa Komisjon soovib anda liikmesriikidele ühise põllumajanduspoliitika vahendite kasutamisel suurema vabaduse

Lihtsamad eeskirjad ja paindlikum lähenemisviis tagavad, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on tulemuslik nii põllumajandustootjate toetamisel kui ka ELi põllumajanduse kestliku arengu edendamisel. See on peamine sõnum Euroopa Komisjonis täna vastu võetud teatises “Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik”, milles kirjeldatakse, kuidas tagada ELi vanima ühise poliitikavaldkonna ajakohasus ka tulevikus, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse avalikkussuhete osakond.

Algatusega nähakse liikmesriikidele ette suurem vabadus valida, kuidas ja kuhu investeerida ühise põllumajanduspoliitika raames neile antud toetusraha, et saavutada keskkonna, kliimamuutuste ja kestliku arenguga seotud ühised eesmärgid.

“Oleme tegelenud ühise põllumajanduspoliitikaga alates 1962. aastast. Peame tagama, et see poliitika võimaldab ka edaspidi kindlustada tarbijatele tervisliku ja maitsva toidu ning töökohad ja majanduskasvu maapiirkondades, kuid lisaks peab ühine põllumajanduspoliitika arenema koos muude poliitikavaldkondadega. Meie ettepanek on oluline samm edasi ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamisel ja lihtsustamisel, võttes arvesse sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemusi. Komisjoni esitatud uue toetusmudeli kohaselt võimaldatakse liikmesriikidele suuremat subsidiaarsust; neile seatakse ülesandeks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis sisaldab nende kohaldatavaid I ja II samba meetmeid, võimaldab lihtsustada nende meetmete rakendamist ning tagab suurema sidususe ja parema järelevalve tulemuste üle,” selgitas Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Praegune kahesambaline struktuur säilib, kuid ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks on võimalik lihtsamini ja paindlikumalt võtta üksikasjalikke meetmeid. ELi iga liikmesriik koostab eesmärkide täitmiseks oma strateegiakava, mille komisjon seejärel heaks kiidab. Vastavuse asemel pööratakse rohkem tähelepanu edusammude jälgimisele ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite kasutamisele. Kohandatud lähenemisviisi kasutamine tüüplahenduse asemel tagab, et poliitikameetmed ja nende tegelik mõju on kohapealsetele rakendajatele arusaadavamad.

Põllumajandustootjaid toetatakse ka edaspidi otsetoetussüsteemi kaudu. Teatis ei mõjuta ELi tulevaste rahaliste vahendite üle peetavate arutelude tulemusi ega komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. See ei ole ammendav, kuid selles vaadeldakse mõningaid võimalusi, kuidas põllumajandustootjaid õiglasemalt ja sihipärasemalt toetada.

Põllumajandust ja toidutootmist mõjutavad jätkuvalt kliimamuutused ja loodusvaradega seotud piirangud. Tulevane ÜPP peaks sisaldama auahnemaid eesmärke, seda nii seoses ressursitõhususe, keskkonnahoiu kui ka kliimameetmetega.

Komisjon esitab asjakohased seadusandlikud ettepanekud teatises kirjeldatud eesmärkide elluviimiseks enne 2018. aasta suve pärast mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut.

Tänavu 2. veebruaril algatas Euroopa Komisjon arutelu Euroopa tulevase ühise põllumajanduspoliitika üle, et selgitada välja, kuidas kehtivaid poliitikameetmeid lihtsustada ja ajakohastada. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul sai Euroopa Komisjon üle 320 000 vastuse, neist enamiku eraisikutelt. Konsultatsiooni käigus selgus, et enamik vastanutest soovib säilitada tugeva ühise põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu tasandil, kuid see peaks olema lihtsam ja paindlikum. Samuti soovitati pöörata rohkem tähelepanu peamistele probleemidele, milleks on põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme tagamine, keskkonnakaitse ja toimetulek kliimamuutustega.

Vooremaa