Möödunud laupäeval peetud Lustivere piirkonna külade päeva kavasse mahtusid paikkonna ajaloo mitmekülgne tutvustamine, kohalike kultuuritegijate ja kutseliste artistide etteasted ning “Seitsme küla retseptivihiku” esitlemine.
Laupäeval osales Lustivere külade päeval üle kolmesaja viiekümne inimese. Kultuurimaja välilaval avas külade päeva päevajuht Ülle Ant. Ta luges ette luuletuse “Lustiveres igas peres”, mille on kirjutanud Ira Lember 1982. aastal.
Külapäeval esietendus kohaliku põhikooli õpetaja Lea Lintsi kirjutatud näidend “Lustivere mõisa lood”. Selle näidendi tegevus toimub 20. sajandi esimesel aastakümnel.
Harrastusnäitlejad Lustiverest ja ümberkaudsetest küladest liikusid koos publikuga ühest mängupaigast teise. Kõige ees kõndisid akordioniga Vello Pelissaar ja mõisnik von Wahl, kelle osatäitaja, Urmas Ant, on mitmekülgne kaasaaitaja kogukonnaelus. Kutsar Pohlaku rollis oli ettevõtja, Põltsamaa lähedal tegutseva tahvlitehase direktor, Ants Reinumägi. Hobust laenas Tarmo Ilmjärv, kaarikut hobiajaloolane ja kollektsionäär Lembit Paal Pajusist.
Mõisa autojuht Roosi mänginud Kalle Kallas pidi läbi ajama ilma autota. “Ajastule vastavat sõidukit oli väga keeruline leida. Nüüdisaegsemate masinate kasutamiseks polnud aga soovi,” selgitas Lea Lints, kes koos kodukandi kooliõpetaja Olga Paasiga näidendi ka lavastas.
Näidendi tegelasteks on ka lüpsinaised, pesunaised, sepapoisid. “Väljamõeldud tegelaste nimed on suuresti võetud oma suguvõsast,” lausus Lea Lints.
Lustivere Külaseltsi juhatuse esimees Riina Paluoja tunnustas tänukirjadega 64 kogukonna ellu panustanud inimest. Esimesena kutsus ta tänutähte vastu võtma toonase Lustivere põhikooli direktori Malle Tuuri, kes 1997. aastal algatas Lustivere külapäeva korraldamise mõtte. Võimalusi tunnustuskirjade välja teenimiseks oli aga küllalt erinevaid ja üllatuslikkegi. Näiteks tublit töömeest Eino Valmat tõsteti esile ka järjekindla muttide püüdmise eest Lustivere pargist ja haljasaladelt.
Rahvatantsijate sümboolne ringkäik
Paikkonna rahvatantsukollektiivide etteaste oli üles ehitatud sümboolse ringkäiguna piirkonna küladesse Sulustveresse, Kaaveresse, Neanurme, Kalikülasse, Tõrenurme, Lustiveresse ja Pudiveresse. Enne kui rahvatantsijad ühte või teise “paikaˮ esinema jõudsid, iseloomustasid oma koduküla kohalikud elanikud.
Näiteks Sulustveret tutvustanud Ene Kikkas rääkis, et külas on olnud ka kool, mille asukoha tähistamise mõte endiselt jõus. Kikkase sõnul on Sulustveresse oma kodud rajanud mõned noored pered.
“Meie piirkonna küladel on tugev ajalooline seos. Iseäranis tihe läbikäimine oli kolhoosi ajal. Praegu on tugevaks ühendavaks lüliks külade päev, mis tänavu saab teoks viiendat korda,” ütles Riina Paluoja külatutvustuste kommentaariks.
Ajalooline rännak giidide ja näitlejatega
Ekskursioonil Lustivere ajaloolistesse kohtadesse olid giidideks kohaliku kooli tänavused lõpetajad. “Kõige vägevam vaatamisväärus on meil ikka mõis. Siin ongi kõik mõisa ümber keerelnud. Olen kogu elu elanud Lustiveres. Kavatsen siia jääda ka tulevikus,” ütles Ketter Kallas.
“Armast ja kaunist Lustiveret on ka kaugemalt tulijatele meeldiv tutvustada,” lausus Lea Grünvald.
“Noori ekskursioonijuhte on kerge leida, meie õppekavas on ka kohalugu,” lausus tütarlaste juhendaja Lustivere põhikooli õpetaja Lea Lints.
Lustivere kultuurimaja teisel korrusel oli avatud näitus piirkonna aja- ja kultuuriloost rohkem kui saja aasta vältel.
Valmis seitsme küla retseptivihik
Külapäeval esitleti ka “Seitsme küla retseptivihikut”. “Eestimaal ringi liikudes olen mitmel pool paikkonna retsepte kokkukogutuna ja trükituna näinud. Nii tekkis koostöös Lustivere külaseltsiga mõte ka meil see teoks teha,” ütles koostaja Mai Tõnson. Ta tänas kõiki, kes raamatukesse retsepte andsid.
Fotod toitudest tegid Grete Tõnne, Mai Tõnson ja tema tütar Margit Tõnson. “Minu hooleks jäi suuresti maitsmine. Road olid maitsvad kuid tundub, et üsna kalorivaesed. Seega tervislikud,” tunnistas pereisa Toivo Tõnson.
Õhtuse meelelahutusprogrammi sisustasid kultuurimajas laulja Anne Loho, välilaval aga diskorid Egert Virkunen ja Sten Mets. Välilava müüri kaunistas ka küladepuu, mille joonistas õpetaja Marika Jürgenson koos kohalike noortega.
“Külapäeva läbi viimiseks kirjutasime kodanikuühiskonna sihtkapitali kohaliku omaalgatuse programmi projekti Lustivere piirkonna seitsme küla päev, mida ka rahastati. Omaosaluse kandis sündmuse korraldaja Lustivere külaselts,” ütles Riina Paluoja. Silmapaistva panuse külapäeva kordaminekus andisid ka Ülle Ant, Laili Iva, Ave Paluoja, Indrek Paluoja, Urve Staub ja mitmed teised.
“Eeskava meeldis mulle väga,” ütles Leonora Valma, kes elab Lustiveres 1945. aastast ja on töötanud erinevates Lustivere mõisahoones paiknenud asutustes ‒ laste tuberkuloosi sanatooriumis, noorte sanatooriumis, haiglas ja praeguses hooldekodus.
Omaaegne Lustivere kolhoosi esimees Hedrik Allsaar tundis head meelt, et tegus külaelu on püsima jäänud. “Mitte igas paigas ei korraldata sisukaid ja huvitavaid külapäevi,” lisas ta.
“Külaseltsi eestvedamisel on kohalik elu siin tublisti arenenud. Küllap jätkatakse samas vaimus ka pärast haldusreformi. Muidugi paikkonda võiks tulla rohkem ettevõtjaid. Siis on paremad eeldused ka töökohtade tekkimiseks,” tõdes Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, kelle kodu on Lustiveres.
Nalja ja lauluga esinesid näitlejad Feliks Kark ja Elmar Trink, kes kehastusid Saepuru Sassiks ja Vinkli Aaduks.
JAAN LUKAS
