Lõuna-Koreas toimusid 9.-17. septembrini 13. Päästjate Maailmamängud, kus Eestit esindas ka Aleksander Matrossov Mustvee päästekomandost. Lisaks temale kuulusid riigi koondisse Tõrva päästekomandost Kristjan Mikk, Timo Laks, Mikk Palover ja Alor Kasepõld, Kohila päästekomandost Fred Anton, Rauno Ojamägi ja Sander Kaur, Võru päästekomandost Harri Joakit ning Valgamaa päästepiirkonnast Alari Kais.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et ta on väga uhke Eestit esindanud päästjate üle, kes meie lippu terve võistluse vältel kõrgel hoidsid. „Päästjate hea vorm, korralik ettevalmistus ja professionaalsed oskused pandi proovile maailma tasemel ning tulemus sai muljetavaldav,” sõnas Kuno Tammearu. „Päästjate töö ei ole kindlasti kerge, aga nende meeste jaoks on see midagi rohkemat kui töö – see on elustiil. Nad treenivad ja arendavad end nii ametis olles kui ka oma vabast ajast. Mul on uhke tunne, et iga päev seisavad kõigi Eesti inimeste ohutuse eest päästjad, kes teevad oma tööd südamega,” lisas Tammearu.
Tõrva päästekomando pealiku ja 2018. aasta parima pritsumehe tiitli võitnud Alor Kasepõllu sõnul on tore oma taset võistlustel testimas käia, aga veelgi olulisem on hoida järjepidevalt oma füüsilist vormi ja vastupidavust. „Peame päästetöötajana olema iga päev oma parimal tasemel ning valmis mitmesugusteks ohuolukordadeks, et päästa elusid, vara ja keskkonda,” ütles Kasepõld.
Kokku 48 medalit
Eestit esindanud koondis tuli päästjate maailmamängudelt koju 48 medaliga. Võistlustel oli kokku 75 ala, mis oli seotud nii pääste kui ka spordiga. „Põhimõtteliselt valisid ise, mida teha tahad. Alasid oli väga palju, näiteks kergejõustik ja paintball. Valisime ka päästealad, näiteks pritsumehe võistlus, päästeautoga vigursõit ning kannatanu päästmine veest, kus tuli basseinis ujuda 50 meetrit läbi takistuse ja tagasi koos kannatanuga,” ütles Mustvee päästekomandot esindanud Aleksander Matrossov, kes jõudis võistlustele suures osas tänu heale sõbrale Sander Kaasikule.
„Ausalt öeldes, mina ja peaeestvedaja Alor Kasepõld väga midagi ei lootnud, sest koosseis oli väike ja võistlejaid oli kokku üle kuue tuhande. Aga meil läks ootamatult hästi,” rääkis Matrossov. „Üldjoontes näitas esimene võistluspäev, et me ei tulnud siia niisama – veoautoga vigursõidus tulid kohe esimene ja kolmas koht ära,” lisas alates 2005 aastast Mustvee päästekomandos töötav Aleksander.
„Isiklikes võistlustes oli väga raske poodiumile saada, kuna meie vanusegrupp on selline, kus konkurente on suhteliselt palju ja tase kõrge. Aga vähemalt meeskondlikus arvestuses saime,” rääkis Aleksander ning lisas, et kõige pingelisem võistlus oli 4 x 500 sõudeergomeetril, kus pidi endast kõik välja panema. Eriliselt tõi ta välja pritsumehe võistluse. „Seal üks vanem mees meie meeskonnast sai oma vanuserühmas teise koha ning jõudis poodiumile. Ma arvan, et see oli kõige suurem saavutus, mille järele mindi ja vähemalt üks mees selle sai,” lisas ta.
Ajavahe ja lukus kõrvad
Üldiselt olid võistlused hästi korraldatud ning nendega jäädi rahule. Probleeme tekkis vaid kommunikatsiooni ja ajakavaga. „Mingisugune info jäi vahepeal kuskile toppama, näiteks me ei teadnud, et tulekustutussaapaid ja -pükse ei pidanudki kaasa võtma. Ka mõned võistlused kattusid omavahel. Meil oli üks väga kõva trepijooksja, aga kui me võistlusele registreerisime, siis ei teadnud ajakava ning seetõttu jäi meil trepijooks ära. See-eest tulid kõik mehed paintballi mängima ning saavutasime seal esikoha,” selgitas Mustvee päästekomando esindaja.
Lõuna-Koreasse saabuti väikese ajavaruga. „Kohale jõudes oli sisseelamine väga raske, aga meil oli õnneks kolm päeva aega, et harjuda ajavahega – see oli ikkagi kuus tundi. Eks natukene oli raske hommikul kella seitsme ajal ärgata, kui Eesti aja järgi oli alles kell üks öösel,” rääkis Matrossov.
„Lõuna-Koreast jäi meelde mägine piirkond, kogu aeg pidi liikuma üles-alla, sirgeid teid oli üsna vähe ja päris tihti läksid kõrvad lukku,” ütles Aleksander, lisades, et kultuur oli võõras, toit teine ning väga suureks takistuseks oli keel.
„Korea keelt ise ei räägi ja inglise keelega oli ka väga raske, üksikud inimesed said sellest aru. Oleks tahtnud rohkem Korea kohta teada saada. Kuna võistlustele oli vaja minna, siis päästeameti poolt oldi suureks toeks, soetati esindusriided ja roobad (tulekustutusriietus). Ma tänan neid inimesi, kes meid toetasid ja sinna võistlustele aitasid,” ütles Aleksander Matrossov ning lisas, et kahe aasta pärast plaanitakse minna juba suurema meeskonnaga järgmistele maailmamängudele, mis toimuvad Taanis.
DEIVI SUISTE
