Eesti rahvuspilliks võiks uhkusega lõõtspilli lugeda, sest seda on mängitud põlvest põlve. Eeloleval laupäeval kajavad lõõtspillihelid Pajusis, kus terve päev saab täidetud lõõtspillimuusika, lõõtspillialaste loengute, töötubade, lõõtspillimuusika saatel tantsimise ja küllap ka laulmisega.
Pajusi lõõtspillipäeva projektijuht Hedi Armulik lausus, et tänavu saab esmakordselt teoks suur üleriigiline lõõtspillimängijate päev, kuhu on kaasatud lõõtspilliklubid üle Eesti. Armuliku sõnul on üleriigilisel lõõtspillipäeval erinevatel pilliklubidel hea võimalus omavahelist kokkumängu harjutada.
Kohale on palutud pillimeistrid, kes saavad jagada kogemusi, kuidas lõõtspilli meisterdatakse. Oluline koht on ka lõõtspillilugude repertuaaril, sest erinevates paikades mängitakse omanäolisi lugusid, mida on Pajusis võimalus üksteisele tutvustada ja mängida. Üleriigilise lõõtspillipäeva korraldamise idee arenes välja Marek Susi ja Tarmo Noormaa ettevõtmisest, kes on varem Viljandimaal, Suure-Jaanis, lõõtspillipäeva korraldanud. Seda tehti selleks, et propageerida teppo-tüüpi lõõtspilli ning olla kokkusaamise ja koos mängimise kohaks Viljandimaa lõõtspillimänguhuvilistele. Üleriigilise lõõtspillipäeva korraldamise idee on saanud väga positiivset vastukaja, Pajusisse oodatakse sadu lõõtspillimängijaid kogu Eestist. Lõõtspillipäeva projektijuhi sõnul tuli kohavalik esmalt ikka soovist, et kokkutulek võiks keset Eestit toimuda. Pajusile jäi korraldajate pilk peatuma põhjusel, et seal tegutseb aktiivne külaselts, kellel on olemas kogemused mitmesuguste ürituste korraldamisel. Hedi Armulik usub, et Pajusi saab olema just selleks paigaks, kuhu tulevad kohale ka need lõõtspillihuvilised, kes siiani üksi lõõtspilli on mänginud. Loomulikult langes valik Pajusi kasuks ka põhjusel, et sealne väga aktiivne külaelu eestvedaja ja organisaator Lembit Paal on ise samuti lõõtspillimängija.
Lõõtspillipäeva raamesse mahuvad väiksema ja suurema seltskonnaga pillimängimised, õpitoad ning Priidu Teppo loeng, kus tuleb juttu August Teppo lõõtspillipärandist. Õpitubades on põhjust osaleda nii algajatel kui vilunud pillimeestel, sest Silvi Tumanskaja ja Kadri Giannakaina Laube suudavad põnevalt juhendada erineva pillimängu kogemuse- ja tasemega inimesi. Projektijuhi sõnul pidasid nad õpitubade korraldamisel silmas, et iga tasemega pillimängija sealt enda jaoks midagi kasulikku leiaks.
Pajusis astuvad üles RÜÜT, Lõõtsavägilased, Suits ja Kool ning Tuulelõõtsutajad. Vahvaid kontserte on oodatud kuulama kõik lõõtspillimuusika huvilised nii lähemalt kui kaugemalt. Kui päevaprogramm läbi, saab lõõtspillimuusika saatel tantsida. Seda silmas pidades on välja saadetud kutsed mitmetele rahvatantsurühmadele, kes ilmselt lõõtspillilugude saatel tantsida tahavad.
Lõõtspillipäeva projektijuhi sõnul on üheks eesmärgiks lõõtspillimängijate ja rahvatantsijate omavaheliste kontaktide tugevdamine, sest lõõtspillimuusika saatel on ajast aega tantsitud ja seda traditsiooni soovitakse jätkata. Valitakse välja stiilseim külapillimees, samuti antakse üle Heino Sõna stipendium ja Jüri Uppini stipendium. Ürituse esmakordse toimumise eel viidi läbi konkurss tunnusloo leidmiseks. Selleks sai Tõnis Tauli loodud pala, mille esmaettekanne saab teoks Pajusis toimuva lõõtspillipäeva avatseremoonial.
Hedi Armulik lausus, et korraldajad loodavad üleriigilise lõõtspillipäeva traditsiooniks kujundada. Niisugusel viisil, et järgnevatel aastatel külastaksid lõõtspillipäevad erinevate lõõtspilliklubide ja -mängijate kodupaiku. Praegu on nad hõivatud veel Pajusis peetava lõõtspillipäevaga, kuid lubavad, et ettevõtmine saab kindlasti teoks ka tuleval aastal. Kus täpsemalt, selgub natuke hiljem. Lõõtspillipäeva korraldajad ja pillimängijad ootavad kõiki lõõtspillimängu huvilisi ja -austajaid eeloleval laupäeval Pajusisse, et sellest päevast üks tõeliselt vahva ja rõõmus koos õppimise, kogemuste vahetamise, pillimängimise, tantsimise ja ka koos laulmise päev kujuneks.
TOOMAS REINPÕLD
