Ligemale kolm nädalat tagasi kirjutas Vooremaa fotohuvilisest Rakvere mehest Marek Vahulast, kes armastab jalgsi käia ja vooremaastikku pildistada. Ent samal mehel on veel üks harrastus: ta kogub Eesti loodusrekordeid ja tahab neid tutvustava raamatu välja anda. Et rekordite kogu saaks esinduslik, vajab Vahula aga kogu Eesti loodushuviliste abi.
Marek Vahula on diplomeeritud bioloog, seega teab ta loodusest pisut rohkem, kui tavaline huviline. Loodusrekordeid hakkas ta koguma juba aastaid tagasi. 2013. aasta jõulude aegu esitles Vahula Postimehe nädalalõpulisas Arter kahtkümmend viit Eesti loodusrekordit. Nende hulka kuulusid näiteks 134 aastane ebapärlikarp, 34 aastat puus püsinud hiireviu pesa, maailma ilusaim metsisemäng Majakivil (see asub põhjarannikul Juminda poolsaarel), seitsmekilomeetrine käik kivilt-kivile Juminda poolsaare läänerannas ehk Eesti pikim kividega rannalõik, 14 kilomeetri pikkune Neeruti-Porkuni oosistik ja muud põnevad nähtused.
Hiljuti tuli Marek Vahula mõttele hakata loodusrekordeid süsteemsemalt koguma ja püüda neid leida kogu Eestist. Tulevikus võiks siis ilmuda “Meie loodusrekordid”.
“Nii et kellel on pakkuda teavet põnevate loodusest leitud rekordite kohta, võiks selle kirja panna ja mulle saata,” ütles Marek Vahula.
Loodusrekordeid võib olla umbes tuhat
Umbes neljasaja Eesti loodusrekordi kohta on tal juba info olemas. Ning mõned loodusasjatundjad on avaldanud arvamust, et kokku võiks selliseid loodusobjekte, mida omavahel võrrelda ja mille kohta rekordit välja tuua annab, olla tuhande ringis.
“Eri puuliikide suuremate ja vanemate esindajate kohta käiva infoga lubas mind aidata Hendrik Relve: tema on seda ala järjekindlalt uurinud. Ent kõigis teistes valdkondades on oodatud laia loodushuviliste ringi kaasabi.
“Paljud rekordid on üldteada. Seda, et Eesti suurim kivi on Letipeal asuv Ehalkivi, teavad näiteks paljud. Aga vähem tuntud on fakt, et Eesti kõrgeimaks linnuvaatlustorniks võib nimetada Neeruti mõisa torni,” sõnas Marek Vahula..
Tema sõnul võiks ühe rekordi kirjeldus olla kümme kuni kakskümmend lauset pikk ja nii hästi sõnastatud, et kõlbab otse raamatusse panna. Tekstifail võiks olla doc või docx failiformaadis ning faili nimes peaks sisalduma rekordi nimi (näiteks Majakivi_metsisemäng vms). Soovitav oleks saata ka rekordobjekti foto. Ka pildifaili nimes peaks sisalduma rekordobjekti nimi. Ning loomulikult tuleb lisada tekstile ka kaastöö autori nimi, kes mainitakse raamatus ära kui trükise kaasautor. Kaastöö tuleb saata aadressil marek.vahula@online.ee.
“Telefonitsi ma rekordite osas ei suhtle, ootan kaastöid ikka e-posti teel,” kinnitas Marek Vahula.
Tuleb nii veebi- kui ka paberraamat
Tema sõnul pääsevad raamatusse vaid need loodusobjektid, mis tõesti millegi poolest rekordilisteks osutuvad. Ent kes kahtleb, kas tema poolt leitud erilise objekti puhul on ikka tegemist rekordiga, see võiks kaastöö ikkagi ära saata: eks siis tõde selgu võrdluses.
“Jõgevamaalt mul praegu ühtegi kaastööd veel pole, küll on aga juttu olnud põlise metsamehe Kaupo Ilmetiga, et ta aitab mõningaid leida,” sõnas Marek Vahula.
Loodusrekordite nn veebikodu on tema sõnul juba olemas, see asub aadressil loodusrekordid.blogspot.com.ee. Tõsi, sealt võib praegu leida ainult ühe loodusobjekti, 9 cm “siruulatusega” hiidämbliku (Dolomedes fimbriatus) kirjelduse. Selle “elukaga” kohtus Vahula ise möödunud aasta mais Põlvamaal Mikitamäe vallas Beresje umbjärvel. Kui rekordid välja selgitatud, tahab Marek Vahula nende põhjal koostada nii paber- kui ka veebiraamatu. Viimane on hea selle poolest, et sellesse saab uute rekordite ilmnedes täiendusi ja parandusi teha. Raamat võiks Marek Vahula arvates valmida millalgi tuleva aasta lõpus, nii et aega rekordobjekte otsida, neid kirjeldada ja pildistada on. Aga väga pikalt ei tasu ka venitada.
RIINA MÄGI
