Lehesaju Muusika festivali peeti Tartus juba kaheksandat korda

Eelmisel nädalavahetusel oli Tubina saal Tartus peamiselt vene muusikute päralt, peeti 8. Tartu rahvusvahelist autorilaulu festivali Lehesaju Muusika.


Igasügisene pidu toob Tartusse kokku selle žanri viljelejad ja austajad kogu maailmast. Tõsi ta on, et enamasti on see levinud venekeelses kultuurikeskkonnas. Kolm kontserdipäeva on pikad ja tihedalt head, vene poeesial põhinevat muusikat täis. Enamasti esitavad autorid oma loomingut ise. On selleks omaloominguks siis tekst, meloodia või mõlemad. Ise kutsuvad nad end sageli bardideks.

Oma žanri suurkujud

Festivali osaks on kindlasti ka muu seltsi- ja kultuurielu. Tartu restoranides toimuvad ühised õhtusöögid vaba mikrofoniga. Kohale on kutsutud vene kunstnikke ja seekord ka fotograafid Zoja Lebedeva ja Sergei Budanov Riiast, kes tõid kaasa oma näituse ja korraldasid paarile enda jaoks põnevamale autorile fotosessiooni. Sergei on Lehesaju Muusika ammune tuttav, ise ka varasematel aastatel esinenud ja toetas seegi kord mõnd muusikut laval.

Reede õhtul alustasid oma kontserdiga festivali aukülalised. Seekord olid nendeks Aleksei Zahharenkov ja Andrei Anpilov. Aleksei Zahharenkov on sündinud Riias 1961. aastal. Praegu elab ja töötab Peterburis. Ta on kirjastaja, luuletaja, autorilaulja, kirjastuse Vita Nova direktor. Venemaa kirjanike liidu liige, kolme luulekogumiku ning viie muusika-albumi autor. Andrei Anpilov on moskvalane, sündinud 1956. aastal. Hariduselt kunstnik-graafik. Töötas illustraatorina. Kirjutab luuletusi ja laule aastast 1972. Ise esinema hakkas kümme aastat hiljem. Ta on Moskva kirjanike liidu liige. Mõlemad on oma žanri suurkujud. Nagu bardidel tavaks rääkisid nad laulude vahele oma loomingust, inspiratsioonist ja tähelepanuväärsetest eeskujudest.

Pole žüriid, pingerida ei tehta

Festivali ametlik avamine oli laupäeval. Lehesaju Muusika festival ei ole laulu-, ega esitajate konkurss, sel puudub žürii ja ei koosata pingerida. Küll aga antakse välja publikuauhind. Selleks on alati mõne kunstniku teos. Tänavu oli selleks Moskva kunstnik Vasili Krotkov, kubofuturist, nagu teda nurgeliste piltide järgi nimetatakse. Laupäevasel kontserdil valis publik oma lemmiku, kellele pühapäevase kontserdi, millele esinema kutsuti publikueelistuste alusel viis paremat, lõpul auhind üle anti.

Osalejate rahvus ja päritolumaad on hoolimata festivalil valdavast vene keelest – mis pole kaugeltki ainuke, millest lauldakse või oma luulet loetakse – väga mitmekesine. Seekord New Yorgist Austraaliani. Otse loomulikult oli osalejad ka Eestist ja Tartust. Tänavusele festivalile said kutse kevadise konkursi Poeet поет parimad. Tartust Priit Strandberg, Psychonaut Society ja Marta Arula ning Tallinnast Irina Kritt ja Sergei Nemo.

Publik pidas laupäevase, 5tunnise maratonkontserdi ilusti vastu, sest muidu ei saa ju oma lemmikut valida. Kava oli vaheldusrikas ja esinejad suurepärased.

Irooniavarjundiga hoogne muusika

Pühapäevast kontseti alustasid selle sügisese peo aukülalised, teistest pääsesid sinna esinema Irina Kritt ja Sergei Nemo Tallinnast; Aleksei Volõntšik Saksamaalt; Mihhail Jarovoi Austraaliast “Defektõ retši” – kvartett koosseisus: Juri Jelski, Maria Bulat, Viktor Nazarov, Tatjana Golubtšik; Aleksandr Kalistratov ja Konstantin Soldatov; samuti Asja Zlakazova. Viimased kõik Venemaalt. Kõik nad olid ääretult põnevad esinejad. Irina Kritt ja Sergei Nemo väga elav ja veidi teatraalne duett kitarri ja viiuliga, Aleksei Volõntšik oli habras, aga jõuline muusik, kes laulude vahepeale luges oma ukraina-, saksa- ja jidišikeelset süngetoonilist luulet. “Defektõ retši” oli väikese irooniavarjundiga hoogsat muusikat viljelev bänd.

Publiku preemia said endale Aleksandr Kalistratov ja Konstantin Soldatov. See duo võlus ehtsa vene muusikaga, seda enam, et Konstantin Soldatov mängis balalaikat. Ja kuidas veel! Teda on Venemaal tituleeritud nimega “Золотой палец России” (eesti keeles vene kuldnäpp – toim.)– tegemist on tõepoolest virtuoosse balalaikamängijaga.

Festivali korraldas ja loodetavasti teeb seda ka paljudel järgnevatel aastatel MTÜ Mellnovfest, suure vaeva nägijateks olid Ljudmila Mesropjan ja Zara Salm.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus