Laulu- ja tantsupeole registreerimine on alanud

rongkaik

Tuleva aasta juulis saavad Tallinnas teoks XXVII laulu- ja XX tantsupidu. Kollektiivide peole registreerimine algas üleeile ja kestab 23. veebruarini. Laulu- ja tantsupeo juhtmõtteks on Lydia Koidula luuleridadest pärit “Minu arm”. 


Tuleva-aastane suurpidu teeb kummarduse 150 aasta möödumisele esimesest laulupeost. Ka tantsijatel on, mida tähistada: tantsupidu toimub juba kahekümnendat korda. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikute pealik Juhan Uppin. Pidu peetakse 4.-7. juulini 2019. Tantsijad annavad Kalevi staadionil etendusi (kokku on neid kolm) neljapäeval ja reedel, laulupeokontserdid toimuvad laupäeval pärast rongkäiku ja pühapäeval Lauluväljakul.

Laulu- ja tantsupeo juhtmõte “Minu arm” viitab Lydia Koidula ühele tuntumale luuletusele “Mu isamaa on minu arm”, millest on nii viisistatult kui ka viisistamata kujul saanud aegade jooksul justkui ajatu hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel hetkedel ühendanud. Samas võimaldab juhtmõte igal inimesel sellele ise tähendusi leida.

Üleeile toimus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis tuleva-aastase laulu- ja tantsupeo tutvustusüritus. Laulupeo peadirigent Peeter Perens märkis seal, et peokavast leiab nii juba klassikaks saanud kooriteoseid kui ka spetsiaalselt selleks peoks kirjutatud uudisloomingut. Tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste sõnum oli sarnane: repertuaaris on nii vanu “tantsupärle”, mis uuesti särama lüüakse, kui ka tuliuusi tantse. Tantsupeol astub esimest korda üles ka uus rühmaliik – pererühmad. Selline rühm võib olla heaks väljundiks väiksemates kohtades, kus eraldi laste- või täiskasvanute rühma moodustamiseks tantsijaid napib.

Kõige kärmemad

Nagu öeldud, algas üleeile kollektiivide suurele peole registreerimine. Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti Pille Tuti andmetel oli meie maakonnas ka üks nii kärme kollektiiv, kes end kohe esimesel päeval peole registreeris: see oli Jõgeva muusikakooli lastekoor, mida juhendab Merike Katt. N-ö endiselt Jõgevamaalt ning praegusest Tartumaa Peipsiääre vallast sai samaga hakkama Ranna rahvamaja naisrühm Lahe, mida juhendab Julia Tross. Tõsi, registreerimise kiirus lauljaile-tantsijaile-pillimeestele mingeid eeliseid ei anna, proovide protsess tuleb kõigil läbida, ent kui registreerimine kohe ära tehtud, pole ohtu, et tähtis toiming õigeks tähtajaks tegemata ununeb.

Pille Tuti andmetel on praegu taidluskollektiivide registris 28 Jõgevamaa kollektiivi, kes võiksid kandideerida XXVII laulupeole ja neis on kokku 763 taidlejat. XX tantsupeole võiks meilt kandideerida 26 kollektiivi 386 taidlejaga ning rahvapillipeole üks kollektiiv 17 pillimängijaga.

Kollektiivi peole registreerimiseks on vajalik täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris, mis asub internetis aadressil https://register.laulupidu.ee .

Peo ettevalmistusprotsess nõuab nii aega kui ka raha. Pille Tuti sõnul võivad koorid, tantsurühmad ja orkestrid endiselt arvestada laulu- ja tantsupeol osalemise toetusega. “Seda sai taotleda 2018. aasta tegevuseks ja olen veendunud, et ka suure peo aastal, st tuleval aastal on olemas protsessis osalevate kollektiivide riiklik toetus. Taotlema peab kollektiiv ise ja ta peab vastama ka taotluse nõuetele,” ütles Pille Tutt.

Omavalitsusjuhtide otsustada

Küsimusele, kas äsja toimunud haldusreform võib kuidagi mõjutada kollektiivide rahastamist või suurel peol osalemise võimalusi, vastas rahvakultuurispetsialist:

“Kohaliku omavalitsuse poolne toetus on omavalitsusjuhtide otsustada ja jagada. Loodan, et ka uutes suurtes omavalitsustes mõistetakse ja hinnatakse piirkondade kollektiive ning peo suurust ja väärtust ning vastavalt sellele ka toetatakse kollektiive.”

Nagu mulluse XII noorte laulu- ja tantsupeo eel, korraldatakse ka XXVII laulupeo ja XX tantsupeo eel Eesti eri piirkondades nn Terepäevad. Kohtumistel tutvustatakse neid, kes pidu teevad, räägitakse lahti peo sisu ja mõte, vaadatakse üle repertuaar ja märk ning kirjeldatakse, milline saab olema teekond peoni. Kõik tekkinud küsimused saavad samuti üheskoos vastatud ning vajadusel aidatakse kollektiivijuhtidel ka koor või tantsurühm peole registreerida. 

Esimene Terepäev toimus üleeile Võrus ning viimane saab teoks 16. veebruaril Saaremaal. Tartu- ja Jõgevamaa kollektiivijuhtidele mõeldud Terepäev saab aga teoks just täna kell 16 Tartus H. Elleri nimelises muusikakoolis. Maakonna rahvakultuurispetsialist avaldas lootust, et Jõgevamaa dirigendid ja tantsujuhid leiavad aega sündmusel osaleda. 

Laulu- ja tantsupidu “Minu arm”

* Toimub 4.-7. juulini 2019 Tallinnas Lauluväljakul ja Kalevi staadionil

* Laulupidu peetakse 27., tantsupidu 20. korda

* Suurpidu on pühendatud 150. aasta möödumisele esimesest laulupeost ja tantsupeo jõudmisele kahekümnenda toimumiskorrani

* Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, rahvamuusikute pealik Juhan Uppin ja peo peakunstnik Peeter Laurits

* Kollektiivide registreerimine laulu- ja tantsupeole kestab 23. veebruarini

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus