Lasteaiaõpetajad nõuavad võrdset töötasu

Eesti Lasteaednike Liit (ELAL)  korraldas Põltsamaal kõnekoosoleku, millega juhiti üldsuse tähelepanu sellele, et lasteaiaõpetajate töötasud üle Eesti erinevad üle kolme korra, ehkki need inimesed teevad kõikides lasteaedades võrdväärset tööd.


Kõnekoosoleku avasõnad öelnud Põltsamaa lasteaia Mari juhataja Tiia Kaeramaa lausus, et Eesti Lasteaednike Liidu korraldatava aktsiooni käigus kogutakse lasteaednike tööd väärtustavatelt inimestelt allkirju, millega väljendatakse toetust lasteaiaõpetajatele, kes on asunud võitlema selle eest, et üle Eesti kehtiks lasteaiaõpetajatele võrdne palga alammäär. Tiia Kaeramaa sõnul peaks lasteaiaõpetajatel olema kooliõpetajatega samaväärne palk.

Lasteaia “Mari” õpetaja ja ELAL liikme Mairi Püvi sõnul tehakse riigikogule ettepanek kehtestada kõigile lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär. Sealjuures tehakse ettepanek sätestada koolieelsete lasteasutuste rahastamine sarnaselt munitsipaalkoolide rahastamisega. Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus ühesugust tööd tegevate ja sarnastele kvalifikatsiooninõuetele vastavate lasteaiaõpetajate töötasu määrad on väga erinevad ja olenevad kohaliku omavalitsuse tugevusest, mitte lasteaiaõpetaja tööpanusest, töö kvaliteedist  ja kvalifikatsioonist. Keskmine kuupalk lasteaiaõpetajatel ulatub erinevates kohalikes omavalitsustes 424 eurost kuni 1200 euroni. Palgatasemete erinevus paikkonniti on pea kolmekordne.

Nii on välja kujunenud olukord, kus lasteaedadest on juba töölt lahkunud või lahkumas erialase haridusega kogenud spetsialistid. Suur hulk pensioniikka jõudvaid või juba pensionieas olevaid töötajaid on lähiajal samuti lasteaedadest töölt lahkumas. Noored erialase kõrgharidusega inimesed praegu pakutava palgaga lasteaiaõpetaja tööd tegema ei nõustu, mistõttu erialase kvalifikatsiooniga töötajaid on lasteaedadesse järjest keerulisem leida. Mairi Püvi sõnul loob konkurentsivõimeline palk eeldused selleks, et lasteaedadesse tuleksid tööle ka meesõpetajad. Lasteaedades üle Eesti on enamasti poisse rohkem kui tüdrukuid. 

Palgakokkulepe vajab riiklikku sekkumist

Kõnekoosolekul sõna võtnud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et  kui Põltsamaa linna eelarvet koostatakse, pöörduvad lasteaedade esindajad oma palgasoovidega linna võimuesindajate poole. Iga kord avaldavad lasteaedade esindajad soovi sõlmida linnaga selline palgakokkulepe, mis kestaks üle aastate ja kus oleks kindlustatud ajaga kaasas käiv palgakasv. Lasteaiad on küll omavalitsuste vastutusalas, kuid riik on kehtestanud lasteaedadele teatud reeglid.

Jaan Aiaots ütles, et toetab lasteaednike nõudmist, milles soovitakse, et lasteaiaõpetajate palgatasemed Eestis tervikuna oleksid ühtlasemad. Aiaots on kindel selles, et lasteaiaõpetajate alampalga piirmäär, mis kehtiks üle Eesti, vajab kokku leppimisel riigi sekkumist, sest omavalitsused omavahel selles kokkulepet ei saavuta. Erinevused omavalitsuste vahel on selleks liiga suured.

Jõgevamaa lasteaedade juhtide ühenduse koordinaator ja Põltsamaa lasteaia “Tõruke” juhataja Helje Tamme lausus, et maakonna lasteaiajuhtide ühenduse liikmetel on hea meel tõdeda, et lasteaiaõpetajad ise enda eest võitlema asusid, ja nemad on aktiooni algatajaid omalt poolt igati toetamas. Helje Tamme läks allkirjade kogumise lehega Põltsamaa linnavalitsusse ja võis nüüd rõõmuga teatada, et pöördumisele kirjutasid alla nii linnapea, nõunikud kui teisedki linnavalitsuse töötajad.

Kui riigikogu praeguste liikmete pisipõnnid kunagi lasteaias käisid, siis teadsid need inimesed üsna hästi, milline asutus latseaed tegelikult on, kes seal töötavad ja millist tööd need inimesed teevad. Nüüd on need ajad riigikogulastel ununenud.

Tamme sõnul on ka kõige suuremad äritegelased nõus, et suurim ja olulisim investeering tulevikku on lapsed. Ilma inimesteta ei tee ettevõtlust ega äri. Juba sõna alusharidus tähendab, et lasteaias pannakse alus inimese tulevasele elule ehk teisisõnu on lasteaias lapsele kaasa antud teadmised, oskused ja väärtushinnangud baasiks kõigele sellele, mis edaspidi sellele vundamendile ehitatakse. Vundamendi ehitamise juurde on jäänud veel aastakümneid tagasi lasteaedadesse tööle asunud inimesed, kes on harjunud vähesega läbi ajama. Juurde tulemas pole eriti kedagi, sest noorem põlvkond haritud lasteaiaõpetajaid ei lepi enam oma eelkäijate palganumbriga.

Ka lapsed saavad aru, et kasvatajatel on raske, aga samas mõistavad nad seda, et vanematel on nendega tegelemiseks väga vähe aega ja seetõttu eelistavad nad olla väga pikka päeva lasteaias. 

Alumine palgamäär tuleks kahega korrutada

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetaja ja sealse ametiühingu esindaja Ülle Lodi sõnul ei ole ammu enam nii, et lasteaiaõpetaja on lihtsalt üks tore tädi, kes lastega aega veedab. Tänapäeval tegeleb lasteaias lastega kõrgelt haritud spetsialist, kellele esitatakse väga suuri nõudmisi. Ka kooliõpetajatel on lasteaiaõpetajatele suured ning tõsised nõudmised ja ootused. Väike laps veedab lasteaias väga suure osa oma päevast. Ta jõuab lasteaeda juba enne ema-isa tööpäeva algust ja saab sealt koju pärast ühe või teise vanema tööpäeva lõppemist. Sellest nähtub, kui olulist tööd teeb tegelikult lasteaiaõpetaja. Ülle Lodi sõnul saavad pedagoogid aru sellest, et lasteaiaõpetajad väärivad oma töö eest tunduvalt kõrgemat töötasu. Ta avaldas arvamust, et lasteaiaõpetajate palganumber  420 tuleks tingimata kahega korrutada ja sellele veel natuke juurdegi liita.

Tiia Kaeramaa lausus, et Põltsamaalt saadi toetuseks ca 500 allkirja. Allkirjad viidi eile  Tallinna ja anti seal riigikogu esindajatele üle.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus