Poolteist aastat tagasi sai avalikkus tänu ühele veidrale juhtumile teada, et Jõgevamaa ja kaugemategi spordihuviliste hulgas hinnatud Kuremaa terviserajad kulgevad osaliselt Kuremaa ENVEKO majandatava Metskonna liivakarjääri territooriumil ja võivad tulevikus kaevandamistööle ette jääda. Sama teema kerkis hiljuti uuesti üles, sest ENVEKO asus taotlema kaevandamisluba ka järgmiseks viieteistkümneks aastaks.
Kuremaa terviserajad on välja ehitatud Jõgeva valla ja Eesti riigi koostöös. Nüüdseks on neid arendatud ühtekokku kaheksateist aastat. 2007. aastal ehitati näiteks sihtasutuse Eesti Terviserajad eestvõttel ja riigi tervisekeskuste programmist saadud raha toel välja suusaradade valgustus.
Selles, et suusarajad ja valgustussüsteemi toitev elektriliin osaliselt riigi poolt mäetööstusmaana määratletud Metskonna liivamaardla alal kulgevad, ei näinud ükski instants probleemi. Probleemi ei nähtud ka siis, kui Jõgevamaa keskkonnateenistus andis 2001. aasta lõpus Kuremaa ENVEKOle esimese kümneaastase kehtivusega kaevandamisloa Metskonna maardlast liiva kaevandamiseks ning kui Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon seda luba 2011. aasta lõpus viieks aastaks pikendas. Vallavalitsus andis mõlemal korral loa saamises vajaliku kooskõlastuse, arvestades seda, et ENVEKO on vallale kuuluv ettevõte, mille tegevust vald saab ise reguleerida.
Poolteist aastat tagasi, täpsemalt 2014. aasta septembris, leidis keegi terviseradadelt kelgumäe kandist mingid maasse torgatud tokid ja pani neist tehtud pildid suhtlusvõrgustikku üles. Siis avastaski keegi, et terviserajad osaliselt karjääri territooriumil kulgevad, ning see teadmine ajas spordisõbrad ärevile. Kui vallavalitsus kutsus kokku nõupidamise, millel osalesid ka Kuremaa ENVEKO, Jõgevamaa spordiliidu Kalju ja spordisõprade esindajad, selgus, et ENVEKOl pole kõnealuste tokkidega mingit pistmist. Samas teadvustas nõupidamine nii probleemi, et kunagi võivad terviserajad kaevandamisele ette jääda, kui ka asjaolu, et terviseradu ja suusaradade valgustusposte pole kantud ehitisregistrisse.
Kui Kuremaa ENVEKO hiljuti uut liivakaevandamisluba taotlema asus (senine kaotab kehtivuse 4. jaanuaril 2017) ja Keskkonnaamet vallavalitsuselt selle kohta arvamust küsis, otsustas vastne abivallavanem Vello Lukk hilisemate segaduste vältimiseks kohe ENVEKO esindajad ja spordisõbrad kokku kutsuda ning asjad läbi rääkida. Aprilli esimesel päeval saigi selline kokkusaamine teoks.
Käigus aasta ringi
Keskkonnaameti poolt ette valmistatud kaevandamisloa eelnõust võis lugeda, et taotletava mäeeraldise pindala on 3,59 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 6,11 ha. 2014. aasta lõpu seisuga oli Metskonna karjääris ehitusliiva aktiivne tarbevaru 217 000 kuupmeetrit ja kaevandatav varu 144 000 kuupmeetrit. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 000 kuupmeetrit ning taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Kaevandamisloa eelnõusse oli sisse kirjutatud lisatingimus, et mäeeraldise sellel osal, kus asuvad suusarajad, tohib kaevandada ainult perioodil, kui puudub lumikate.
Selline klausel pole paraku spordisõprade meelest piisav.
“Lumeaeg kestab ju vaid mõned kuud, terviserajad on aga kasutusel aasta ringi,” ütles terviseradade hooldamisel suure töö ära teinud Andres Lippur. “Mis saab näiteks traditsioonilistest maakondlikest jooksukrossidest, kui kaevandamisega jooksuradade piirkonda jõutakse?”
Kuremaa ENVEKO juhataja Margus Manguse kinnitas, et kaevandamine puudutab tegelikult vaid üht rajahaaki ehk kaht-kolme protsenti terviseradade pinnast ning et senises tempos kaevandades enne viit aastat arvatavasti radadeni ei jõutagi. Samas tõdes ta, et kaevandamisjärg on praegu sealmaal, et edasi saab minna ainult kelgumäe poole liikudes.
Nagu eelmisel korral, jõuti ka nüüd tõdemiseni, et riik on karjääriala määratlenud maardlana ja kui ENVEKO ei taotle siinse maavara kaevandamisluba, siis teeb seda keegi teine, kes ei pruugi enam terviseradadega üldse arvestada. Margus Manguse lisas, et karjäär ei too tema juhitavale ettevõttele ainult tulu, vaid ka kulutusi.
“Meil tuleb karjääri kasutamise eest renti maksta, iga kahe aasta tagant tuleb meil tellida karjääri markšeider-mõõdistamine jne. Kui meile seatakse karjääri kasutamiseks sellised tingimused, et meil muutub selle pidamine mõttetuks, siis ei jää meil üle muud, kui kaevandamisloast loobuda,” ütles Manguse.
Saavad koos toimida
Nõupidamisel kerkis üles ka küsimus, miks terviseradadega seotud rajatisi endiselt ehitisregistrisse kantud pole. Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul ütles seepeale, et vald võttis küll omal ajal Eesti Terviseradadelt üle rajatiste haldamise, ent maa, millel need asuvad, on ikkagi Riigimetsa Majandamise Keskuse oma ning rajatiste ehitisregistrisse kandmist saab taotleda ainult maa omanik.
Jõgeva vallavanem Enn Kurg on siiski veendunud, et üles kerkinud probleemile on võimalik kõiki rahuldav lahendus leida.
“Metskonna karjäär on siiamaani terviseradadega koos eksisteerinud ja ma näen, et nad saavad ka edaspidi koos toimida,” ütles vallavanem.
Jõgeva vallavalitsus kooskõlastas tema sõnul ASi Kuremaa ENVEKO kaevandamisloa taotluse Metskonna karjääris kaevandamiseks, sest nimetatud ettevõte on Jõgeva valla poolt asutatud aktsiaselts ja tänu sellele saab vald ise reguleerida, millal ja kust kaevandatakse ning kuidas pärast kaevandamist pinnas taastatakse.
“Kuna tegemist on aktiivse varuga karjääriga, siis antakse kaevandamisluba kellelegi niikuinii ja meile sobivam variant on, et seal tegutseb AS Kuremaa ENVEKO,” ütles Enn Kurg. “Kui koostati Jõgeva maakonna planeeringut, tegime Jõgeva valla poolt ettepaneku, et Metskonna karjäär aktiivsest varust välja arvataks, kuid see ei õnnestunud. Arutasime erinevaid variante ka Keskkonnaameti Jõgeva kontoris ja kõige mõistlikum tundus edasi minna variandiga, et kaevandusluba kuulub oma valla ettevõttele ehk ENVEKOle. Kui praeguses olukorras õnnestuks ka kaevandamine lõpetada, tähendaks see, et karjäär tuleks vastavalt projektile sulgeda ning olemasolevad nõlvad tasasemaks lükata. See tähendaks ka kohe olemasolevate radade muutmist. Kui aga ENVEKO saab kaevandamisloa, saame rahulikult planeerida, kuidas rajad tulevikus välja võiksid näha.”
RIINA MÄGI
