Kunagisest tallist sai Kohvitall

Hulk aastaid tagasi reklaamiti Põltsamaad eelkõige kui veinipealinna, said teoks rahvarohked veinipäevad, mis meelitasid kohale inimesi lähemalt ja kaugemalt. Samuti tuntakse Põltsamaad kauni roosiaia poolest. Nüüd võib Põltsamaad ka kohvikutelinnaks nimetada, sest kohvijoomise kohti on väikelinna kohta tõesti palju.


Laupäeval 1. juulil lisandus Põltsamaale veel üks kohvik – Tallikohvik ehk Kohvitall. Hubane kohvik tegutseb Põltsamaal tuntud Paala kauplusehoone tagumises tiivas, sinna pääseb hoovipoolsest küljest.

Kohvitall avas uksed plaanitust natuke hiljem

Kohvikuruumi remontimisega tehti algust möödunud sügisel. Väga tõsine töö ootas ees elektrisüsteemi uuendamisel. Selle tegid ära firma Eltor töömehed, Leo Tõnsoni juhtimisel.

Et kohvikuruumil lõbusam ilme oleks, maalis Helve Tamm kohviku seintele kenad lastepärased pildid. Tal tuli seda seoses ruumi kütteprobleemiga lausa kahel korral teha. Nimelt kasutati enne küttesüsteemi paigaldamist kütmiseks gaasigeneraatorit, mis ei suutnud ühte osa hästi ära kütta ja “hunt hakkas karva ajama” ehk otsesõnu öeldes hakkas värv seintelt maha kooruma. Seinad tuli uuesti üle värvida ja ka maalid seintel uuendada.

Margo Miljand on Helve Tammele nende maalide eest väga tänulik, sest tunneb, et autor on nende loomisse panustanud kogu hinge ja südamega.

Vooremaa on juba varem kirjutatud, et aasta algul avati Paala n-ö peahoones Margo Miljandi eestvedamisel kütte- ja ventilatsiooniseadmete salong. Kütte- ja ventilatsioonisalong ning kohvik plaaniti koos avada, aga erinevate probleemide tõttu läks teisiti.

Kohvikus on laudade ümber ruumi 27 inimesele. Peremees kinnitas ärast Kohvitalli esimesi tegutsemisepäevi, et otsus Paala hoonetekompleksi kohvik rajada osutus õigeks.

Kohviku loomisel mõeldi eelkõige laste peale

Põltsamaad mitte eriti hästi tundvatele inimestele seostub Paala kauplusehoone hoopis seal tegutseva muusikakooliga.

Omaniku ja peremehe, Margo Miljandi, sõnul tekkis kohviku loomise idee sellest, et kui nad selles ajaloolises majas tegutsema asusid, tuli põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuidas teha. Ärilise poole pealt on alati kasulik, kui ühes majas või hoonekompelksi eri osades pakutakse mitmesuguseid kaupu või teenuseid, mis loob põhjuse paika külastada oluliselt suuremal hulgal inimestel, kui see oleks ainult ühe valdkonna kaupu pakkuva kaupluse puhul.

Teisalt meelitas Margo Miljandit sellesse ajaloolisse hoonesse kohvikut looma maja auväärne ajalugu ja kolmest küljest hoonetega piiratud siseõu, kus lisaks privaatsusele on ka suurepärane akustika. Nagu juba öeldud, tegutseb hoone teisel korrusel Põltsamaa muusikakool kus ka Miljandipere neli last õpivad.

Pereisa nägi lapsi muusikakooli sõidutades, et nad autos kiiresti midagi näksisid. Kui näksimist käepärast ei olnud, jooksid lapsed enne muusikakooli mõnda kauplusesse. See pani pereisa mõtted liikuma suunas, et pakkuda lastele kohapeal võimalust endale midagi näksimiseks ja joomiseks osta. Veel parem on, kui süüa ja peale rüübata saab sealsamas muusikakooli juures asuvas toidukohas. Ja toiduga ei minda kooliruumesse. Just lastele mõeldes on kohviku maalid loodudki. Mõistagi on kohvik mõeldud kõigile huvilistele, kes Kohvitalli sisse astuvad.

Margo Miljand ei pelga ka, et söögikoht asub ajaloolise hoone tagahoovis. Ta on kindel, et kes ikka Kohvitalli üles leida soovib, see ka leiab. Ta usub, et kõik Põltsamaa toitlustuskohad on erinäolised ja mida suurem valik erinevate võimaluste ja maitsete osas, seda parem meile kõigile.

Leiab omapäraseid pagari- ja lihatooteid

Kohvitallis hakkavad sinna sisse astuvale inimesele kindlasti silma Rõngu Pagari tooted. Margo Miljandi sõnul on nad juba mitme aasta vältel selle pagarifirma tõsised fännid. Miljandi pere suvekodu asub Mikitamäel ja sinna sõidavad nad tavaliselt nende enda kõnepruuki kasutades “altkaudu” ehk siis Otepää kaudu. Sellele teekonnale jääb ka Rõngu.

Rõngu Pagari toodete sortiment on väga suur ja oma maitsele vastavate leidmine pole mingi probleem.

Aasta tagasi asuti Rõngu Pagari juhtidega läbirääkimisi pidama. Julgust nende toodete müümiseks andis ka teadmine, et Jõgevamaal selle ettevõtte tooteid kuigi palju ei pakuta. Rõngu Pagari toodete hulgas leidub magusate kõrval ka soolaseid toitusid. Kohvitalli tuuakse ka seljanka supi nn põhjad Rõngu Pagarist. Väga omapäraseks Rõngu tooteks on küpsisepuru, mida on nii šokolaadi kui vanilje maitsega. Seda saab kasutada kissellidele, jäätisele, vahukoore, pirukate jmt magusatele toitudele ning suupistetele lisamiseks.

Samuti on Kohvitallist võimalik osta ja tellida Rõngu Pagari torte.

Friikartulid ja kartulipallid saadakse Premiast. Lihatooted jõuavad Kohvitalli Luha lihatööstusest ja valmistatakse lihaveiste ja ulukite lihast.

Kohvitalli eripäraks on asjaolu, et seal ei müüda alkoholi. See on muusikakooliga samas hoonetekompleksis asuva kohviku puhul väga meeldiv.

Kahe vaba ruumi kasutamiseks plaanid olemas

Kohvitalliga samas hoonetiivas asub veel kaks ruumi, mille saaks kasutusele võtta. Üle kuu aja tagasi käis Margo Miljand Põlvamaa inimestest koosneva äridelegatsiooni koosseisus Venemaal. Eesti-Vene piir ületati Narvas ning tagasi tuldi Luhamaa piiripunkti kaudu. Täpsemalt tutvuti teisel pool Peipsi järve tegutsevate Venemaa ettevõtetega.

Kohvitalli peremehe sõnul on tal plaan hakata Venemaalt riidekaupa tooma. Miljandi kinnitusel ei tasu Venemaa kaupa peljata, sest sealt saab täiesti kvaliteetseid tooteid ja väga soodsa hinnaga. Mureks on pigem tolliprobleemide lahendamine. Tema arvates oleme me oma hinnangud Venemaa kohta kujundanud suuresti eelmise riigikorra ajal, aga tegelikult on meil praegu seal toimuva kohta üsna vähe infot.

Nende kahe ruumi kasutusele võtmisega leiaks kogu maja rakenduse. Millal plaan täpsemalt võiks realiseeruda, seda Margo Miljand veel öelda ei osanud.

Aeg-ajalt on Põltsamaal peetud plaane viia muusikakool üle Lille tänava koolihoonesse. Sel juhul jääks Paala hoonetekompleksi teine korrus vabaks. Margo Miljand peab muusikakooli praegusi ruume koolile igati sobivateks. Ja on ka teada, et muusikakooli rahvas eelistab samasse hoonesse edasi jääda.

Küsimusele kuidas leiti hiljuti tegevust alustanud kohvikule nimi, vastas Margo Miljand, et eelmisel aastal sai ta kokku maja omaniku ja tema pojaga ning nad jalutasid ringi Paala hoonetekompleksi juures. Endine omanik meenutas kauget aega, mil selles kohas, kus praeguseks on asunud tegutsema Kohvitall, oli tall. Sellest nimi tuligi.

Kohvitalli on vähemalt kevad-suvisel ajal võimalik külastada kõigil nädalapäevadel terve pika päeva vältel. Margo Miljand ei välista võimalust, et nad sügis-talvisel perioodil kohviku lahtioleku aega veidi lühendavad.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus