Külalistemajal on oma nägu ja lugu

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Carl Schmidti maja (OÜ Pelle Kaubamaja) omanikeks ja asutajateks olid 1993. aastal Ülle Saksniit ja Viljar Päivil. Märtsi lõpus 25 aastaseks saanud ettevõte, mis tegeleb toitlustamisega restoranis ja pubis, pakub ka majutust ja ruume seminaride korraldamiseks. Majutuskoha maksimumiks on olnud korraga 80 külastajat.


Schmidti maja on külastanud nii mõnedki kuulsad ja teada-tuntud inimesed. Aprilli keskel näiteks oli külaliseks maadluse maailmameister ja 2012. aasta Londoni olümpiahõbe Heiki Nabi. Samuti 1992. aasta Barcelona mängude hõbe Alfred Ter-Mkrtšjan. Aga siin käiakse ka  Austraaliast, Ameerikast, Euroopast, Venemaalt ja mujalt.

„Oleme saanud võimaluse pakkuda toitu president Kersti Kaljulaidile ja hiljuti külastas ta meid taas. Eelmisel korral pakkusime presidendile kohalikult talunikult ostetud lambalihast hautist, Põltsamaa juustu kohaliku mustsõstrakastmega ja kohapeal välja töötatud retsepti järgi valmistatud odrakaraskit, kusjuures jahu oli pärit Koksvere väiketootja veskist. Karask on meil iga päev letis saadaval, pakume seda suppide kõrvale,“ rääkis Saksniit.

Üheks Schmidti maja eripäraks ongi siinne köök, mis järgib oma reegleid. Ülle sõnul külastatakse toidumesse ja firmapresentatsioone, jälgitakse toitlustussuundi ja ollakse ka ise loomingulised. Menüü koostamisel on arvestatud ka veganitega, menüüs on lihavaba ja tervislik toit, millel on südamemärk.

„Meil käib mitmeid kaubapakkujaid, kuid köögivili, mida prae kõrvale pakume, on enamasti kohalikelt talunikelt, kellega meil on koostöölepingud enam kui kümme aastat,“ lisas ta.

Retrostiilis sisustus 

Schmidti maja eristub teistest majutus- ja toitlustuspaikadest oma ainulaadsete 150 aasta vanuste palkseintega. Samuti on selle sisustamisel arvestatud kohaliku kultuuriajalooga.

„Oleme mööblit valinud nii hinna kui sobivuse järgi, osa ostnud  taaskasutusest, tuttavate ja sugulaste käest, aga ka peenematest mööblisalongidest,“ viitas Ülle ümbritsevale miljööle.

„Teiseks kindlaks sooviks on kasutada majutuses ainult puuvillasest materjalist voodipesu, mis on nahasõbralik. Seda on kulukam ja raskem hooldada, kuid see on hea une jaoks ülioluline. Olen ise mõnes majutusasutuses ööbides saanud ebameeldiva kogemuse, kui voodis olid polüestrist linad. Ka meile pakutakse neid tihti pesuostul, tundub olevat tõusev trend soodsa teeninduskulu tõttu, kuid meie maja ei lähe sellega kaasa.“ Schmidti maja pesu saab puhtaks Jõgeva pesumajas.

Olenevalt hooajast töötab ettevõttes 10-14 inimest. Majas töötab kaks puhastusteenindajat, lisaks praktikandina Astangu rehabilitatsioonikeskuse kaudu saabunud noormees. Maja perenaine ütleb, et tegemist on esimese sellise koostööga ja tulem on väga positiivne.

„Meie praktikant on tragi ja tubli. Võtame praktikante tööle vastavalt hooajale ja oma vajadustele,“ rääkis Ülle.

Väga rõõmsad ollakse selle üle, et Soomest on tagasi ja asus isa ettevõttes appi Viljar Päivili tütar Liis, kes töötas võõrsil ligi 10 aastat. Ta on nüüd restorani juhataja ja majutuse administraator.

„On hea, et isa saab oma teatepulga edasi anda tütrele ja temaga töökohustusi jagada,“ kinnitas Ülle. Liisi idee ja algatus oli ka tänavu 13. mail teist korda toimunud „Emadepäeva brunch“, mis on igati hoo sisse saanud peredele mõeldud üritus kontserdi ja rohke toiduvalikuga. Ülle sõnas, et väga meeldiv oli näha möödunudaastasel üritusel mitut põlvkonda osalemas. Teine samalaadne üritus toimub isadepäeval.

Seoses kohaliku ajalooga

Ülle kinnitusel areneb maja pidevalt, tube remonditakse ja muudetakse kenamaks. Käsil on noorpaari sviidi loomine. Töös on ka valge mööbli ja roosimaalingutega Põltsamaa roosiaia tuba, et tõmmata paralleele nii Roosisaarega kui ka Põltsamaa roosiaiaga.

„Sain õpetliku kogemuse ühes Peterburi hotellis, mis oli sisustatud läbinisti euroopalikus stiilis. Oleksin aga soovinud näha seal vene mustriga tapeete ja ajaloolisemat interjööri. Mõistsin seal, et pean säilitama Schmidti maja omapära, et kõik hotellid ei oleks kujundatud ühenäoliselt.  

Meie toad ei ole ühesugused. Näiteks on ühes toas minu vanatädide tehtud linased pilutehnikas kaunistatud kardinad.

Üks tuba on pühendatud esimese Eesti lipu õmblejale Emilie Beermannile, seal on  bordoopunane tapeet ja lillemustriga padjad. Seinal on Beermanni fotod ja tema lugu,“ tõi  Ülle Saksniit näiteid. Faktile, et Põltsamaal esimene sinimustvalge õmmeldi, viitavad  õmblusmasinad restoranis.

„Olen väga tänulik Põltsamaa linnale, kes rajas ka Beermanni lipuväljaku, mida saab linna turisminduses tutvustada,“ märkis Ülle, lisades, et külalistemaja peaks olema üks esmaseid kohti, kust inimesed infot saavad. Schmidti maja veebilehel on omaalgatuslikult ära toodud ka Põltsamaa atraktiivsemad turismiteenused. Seda on tehtud juba 11 aastat, sest ettevõte soovib koostööd arendada ja linna huvitavalt tutvustada. Kõik parim tuleb kliendile serveerida.

Schmidti maja ja pubi maja (kunagine pesuköök) koos krundiga ostsid Ülle Saksniit ja Viljar Päivil 1997. aastal. Majad olid halvas seisus, lõhutud, rüüstatud ja vajasid täielikku renoveerimist, mida ka tehti. Enne seda, 1994. aastast alates renoveerisid nad varem  soomlasele kuulunud endise Lemmiku kaupluse hoone, kus praegu asub Ergo kindlustus ja millele on juurde ehitatud Maxima kauplus.

Seega on firmal arvestatav panus Põltsamaa linnasüdame korrastamisel ja kujundamisel. Põltsamaa kesklinnas toodi elule tagasi kolm suurt maja. „Ordenit pole selle eest saanud,“ möönis Ülle.

„Täna areneb ettevõte tõusvas joones. Tekkiva vaba kapitali paigutame maja arendamisse. Mõtleme ka sellele, et umbes viie aasta pärast annaksime restorani edasi vastutustundlikule noorele perele, kes pühenduks selle jätkuvale arengule.  Meile on kogunenud liiga palju ülesandeid – kinnisvara haldamine, rentnikud, majaümbrus, kodu ja pere koos suure aiaga. Mõlemad mehega sooviksime oma töökoormust väiksemaks võtta,“ rääkis Ülle.

ÜLLE LÄTTE

blog comments powered by Disqus