Kuidas saada hakkama haige kassiga

Minu juures on alati kui võimalik elanud mõni kass. Olen nii harjunud ja nad meeldivad mulle hullupööra. Nüüd aga on meie perel tulnud juba mõnda aega saada hakkama haige kassiga.

Peale pikemat, vanema poja lapseea allergiast tingitud pausi, võtsime Tartu varjupaigast kassi seitse aastat tagasi. Lasksime ise ära steriliseerida. Oleme käinud veterinaari juures põhiliselt vaktsineerimas. Kassike on kenasti terve püsinud, ainult vahel, kui ta omaette on maailma avastama pääsenud, on pärast tulnud haavakesi tohterdada. Peab ütlema, et teiste loomade peale on ta tõsiselt kuri.

Leo asus elama meie kuuri

Eelmisel hilissügisel panin tähele, et ma ei ole õhtuti kuuris käies seal enam üksi. Minu kuuri oli elama asunud kõuts. Et mul kasside vastu nõrkus on, sai ta mu käest süüa ja sooja kuudi. Varjupaika talle järgi ei kutsunud, kuna kartsin, et tema elupäevi oleks sel juhul täpselt kaks nädalat tema kinnipüüdmisest. Ta oli äärmiselt pelglik ja täiesti sotsialiseerimata. Kui süüa tõin, siis silitas paar korda jalgu, seejärel taipas, kui lähedal inimesele seisab, ja lõi hambad sisse. Käega võis väga ettevaatlikult puutuda ainult siis, kui ta sõi. Nimeks sai ta Leo.

Teist kassi ma endale juurde võtta ei kavatsenud, sest eelmise adopteerimise paberites oli varjupaiga hinnang, et ei sobi elama koos teiste kassidega. Ja seda, et ta kõiki neljajalgseid, peale siilide ja hobuste rünnata tahab, olin ma juba kogenud.

Mais õnnestus mul Leo lõpuks kinni püüda ja veterinaari juurde viia. Viisin ta sinna mõttega lasta ta ära kastreerida, sest kuna ma teda juba toitsin, olin sellega võtnud vastutuse. Ja loomaomaniku vastutus tähendab minu jaoks tema toitmise ja peavarju pakkumise kõrval hoolitsemist tema tervise eest ja ka seismist selle eest, et minu kodukohta uusi soovimatuid kassipoegi ei teki.

Esmasel vaatlusel ütles veterinaar, et kass on väga heas seisus ja tubli kahe-kolmeaastane. Ta sai p+arasiiditõrje ja kohe tehti ka kastreerimiseoperatsioon. Selle järel lubasin talle toanurga kuni tervis korras ja kindel, et tüsistusi ei ole.

Ja nüüd selgus et tema tervis ei ole korras. Väikeses tualettruumis oma söögi ja joogikausiga oli mul tema elutegevusest põhjalik ülevaade. Ta silmad jooksid vett. Mu suureks hämminguks kulus umbes viie ja poolekilosele kassile päevas pea pool liitrit joogivett. Pissikast sai väga ruttu täis. Ka oksendas ta vahetevahel. Pidasin seda loogiliseks, kuna ta oli just saanud parasiiditõrje ja narkoos on omaette trikiga asi.

Kui teda uuesti loomaarstile ette läksime näitama, rääkisin muredest. Esialgu sai ära teha vereanalüüsi ‒ diabeetik ta ei olnud. Nüüd tegi arst ettepaneku valida mõni Tartu kliinik, kus teda näidata, sest võimalusi ultraheli uuringuks või täpsemaks vereanalüüsiks kohapeal ei ole. Nii saigi sisuliselt kodutu kass endale reisi Tartusse. Hiljem veel teise ja kolmandagi. Autosõiduga leppis ta kenasti, jäi isegi transpordipuuri tukastama.

Elamine tuli ümber korraldada

Tartus selgus, et Leo on nimelt neeruhaige. Teisel visiidil kuulutati see seisund krooniliseks. Tema neerud on suurenenud ega suuda piisavalt jääkaineid organismist välja viia. Seetõttu ta joob väga palju. Uriin, mida eritub ka palju, on lahja. Verenäidud ei olnud samuti korras.

Sellega sai otsa minu algne mõte lasta Leol õuekassina kuuris edasi elada. Ja eeldada, et ta talviti endale paksu kasuka kasvatab. Leo peab sööma ravitoitu ja olema kenasti soojas, et edaspidiseid neerupõletikke vältida. Seega kuuris tema edasi elada ei saa ja ise endale sööki püüda ei tohi. Spetsiaalset neeruhaigele kassile mõeldud toitu tellin nüüd internetist. Ehkki seda saab osta ka paremini varustatud loomaarstidelt.

Nüüd tuli mul elamine ümber korraldada, sest kasse lepitada ei õnnestunud. Ühes ruumis viibimised lõppesid üha rutem suure kismaga. Aga kuna Leol on muudele hädadele lisaks kasside immuunsuspuudulikuse viirus, siis nende jätkumist ma lubada ei saa. Uksed said endale haagid. Elanikud on pikkamööda harjunud sellega, et ukse avamiseks peab veenduma, kus kassid parasjagu asuvad.

Leo on tegelikult ideaalne toakass

Tegelikult on Leost saanud mõnus kass. Võiks öelda, et suisa ideaalne toakass. Paistab, et väljas olemisest sai tal esimese paari-kolme eluaastaga tõsiselt villand, sest õue ta ei trügi. Koridorigi vaatab ilma suurema huvita ainult uksest.

Inimesega leppimine on läinud ootamatult jõudsalt. Kuigi endiselt võib teda silitada ainult siis, kui ta sööb, on ta hakanud ise inimest silitamas käima. Ja enam ei löö pärastseda hambaid sisse. Ta tuleb isegi sülle tukkuma. Eriti vanaemale, kel on rohkem kannatust ja kes suudab vastu seista kiusatusele kassi silitada. Öösiti, kui Leo noor peremees magab ja on kindel, et silitada ei püüa, läheb Leo tema kõrvale või peale uinakut tegema.

Mängib meelsasti, kui kassimänguasjaga nina ees õiendada, hõikab läbi ukse, kui seltsi vaja on. Ning sätib ennast võimalusel tukkuma samasse ruumi, kus keegi askeldab.

Suur häda on muidugi selles, et tema pidamise peale kulub ca 60 eurot kuus ‒ ravikonservid, -krõbinad ja suur hunnik kassiliiva, sest oma haiguse pärast joob ja pissib Leo väga palju. Ta on Janne Orro kliiniku püsikunde, mis tähendab soodushinda selles kliinikus. Ja ette peame ta näitama paar korda aastas.

Mis Leost edasi saab? Kunagi püüdsin talle uut kodu leida. Praegu enam mitte. Ta on kõvasti südame külge jäänud. Ja mitte ainult mulle.

Tema tervise kohta selgeid prognoose ei ole. On ette näha, et kõige pikaealisema kassi tiitlile ta ilmselt ei pretendeeri. Aga praegu on kõik justkui korras. Enam-vähem.

Ravitoidul olles on Leo tervisenäitajad stabiilsed, Ta isegi on veidi juurde võtnud, mis on neeruhaige kassi puhul hea märk. Söögiisu on olemas, ta ei oksenda enam. Vereanalüüsid olid enamvähem stabiilsed, mõned näitajad isegi kergelt paremuse suunas. Kuna neeruhaigusele lisaks on tal ka FIV, siis põletikud ei ole lihtsad taanduma. Et ta silmad ikka vahel vett jooksevad, peame ajuti tilku silma panema. Aga see pole teab mis õnnetus ega kulu. Valusid ei paista tal ka olevat.

Kui ma nüüd järgi mõtlen, kas ma oleksin midagi teisiti teinud, kui oleksin osanud sellist arengut ette arvata, siis kindlasti mitte.

If lemmikloomakindlustus

*hüvitab ootamatu haigestumisega seotud kulud, sh visiiditasud

*kui lemmik kaob, röövitakse või hukkub, makstakse välja kogu kindlustussumma

*hüvitab lemmiku otsimisega seotud kulutused

*hüvitab koera või kassi poolt teistele tekitatud kahju

*maksab ära jäänud reisi kulud, kui lemmik on eluohtlikus seisundis.

*Hukkumise, varguse ja kadumise kaitse kehtib ka Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis.

*If ei hüvita näiteks hammaste raviga seotud kulu, parasiitide põhjustatud ravi (kärntõbi), krooniliste haiguste ravi, pärilikke ja kaasasündinud haiguste ravi, kaitsesüstimist, küünte lõikamist, kõrvade puhastamist jne.

*Looma Ifis esmakordsel kindlustamisel või kui looma ei ole Ifis järjepidevalt kindlustatud, rakendatakse osade kindlustusriskide puhul ooteperioodi. Ooteperiood looma haigestumisel on 14 päeva (ei hüvitata ravikulu ega hukkumist haiguse tagajärjel), reisitõrkel kaks päeva.

ERGO lemmikloomakindlustus

*Võimalus valida juurde mitmesuguseid kindlustuskaitseid

*Looma kadumise korral hüvitatakse otsimiskuulutuse kulu ja leiutasu kuni 64 eurot ilma omavastutuseta

*Võimalus valida ise arstiabi kindlustussummat alates 450 eurost

*Loomaomaniku vastutuskindlustus 6400 eurot

*ERGO ei muuda sõlmitud kindlustuslepingu tingimusi looma vananedes

*Kindlustussumma ei vähene väljamakstud hüvitise võrra

*ERGO ei määra, millist loomaarsti kasutada. Saate valida oma lemmikule parima ravi ning pärast arve esitamist tasub ERGO ravikulud kindlustuslepingu kohaselt

*Juurde ostetav välismaa kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas, lepingu tähtaeg on olenevalt vajadusest kuni üks aasta

*Kindlustusmakset saab tasuda kord kuus, kvartalis, poolaastas või aastas

*Leping sõlmitakse üheks aastaks

Mida hüvitab ERGO lemmikloomakindlustus?

Kindlustatud valikuline

*Hüvitist vähendatakse omavastutuse võrra, kui tingimustes ei ole märgitud teisiti.

*Lisakindlustusi saab soovi korral muuta, samuti on võimalik kindlustussummat aja jooksul suurendada või vähendada.

*Lemmikloomakindlustuse saab sõlmida nõuetekohaselt vaktsineeritud lemmikloomale vanuses neli kuud kuni seitse aastat. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata looma pärilike ja krooniliste haiguste ega enne kindlustuslepingu sõlmimist ilmnenud haiguste ravi.

*Lemmikloomal peab olema tätoveering või mikrokapsel. Looma on vaja märgistada eelkõige selleks, et oleks võimalik teda kahjujuhtumi korral tuvastada.

*Alates 2017. aasta 1. jaanuarist pakub ERGO lemmikloomakindlustust vaid koos kodukindlustusega.

ALLIKAS: Kindlustusseltsid

ANDRA KIRNA