Oktoobri algul kaitseväeteenistust alustav mitmevõistleja Kristjan Rosenberg jäi eduka sisehooaja järel ränga vigastuse tõttu välishooajal üldse tulemuseta. 22aastane tabiverelane käis suvel õlaoperatsioonil ning loodab, et juba järgmisel aastal saab ta taas jätkata tippurühkimist.
Mullu kümnevõistluses isikliku rekordi 7907 punktini viinud ning Amsterdami EM-võistlustel 13. koha saanud Kristjan Rosenbergile algas ka tänavune hooaeg lootusrikkalt. Veebruari algul tuli ta seitsmevõistluses uut isiklikku tippmarki tähistava 5986 punktiga Eesti meistriks ning sai kuu aega hiljem Belgradis sisekergejõustiku EM-il samal alal 11. koha.
Maikuu lõpus välishooaja avanud Götzise kümnevõistluses tuli aga ootamatu tagasilöök. “100 meetris tegin seljale haiget,” lausus Kristjan Rosenberg toona Vooremaale. Valuvaigistite toel võisteldes püstitas Rosenberg 400 meetri jooksus 49,79ga uue isikliku rekordi ning oli avapäeva järel isikliku rekordi graafikule 119 punktiga alla jäänud 4046 punktiga 20. kohal. Teist päeva alustanud 110 meetri tõkkejooksuks oli tabiverelasel aga juba raske soojendust teha ning ta pidi võistluse pooleli jätma.
Võistluse järel lootis Kristjan Rosenberg, et järgmise kümnevõistluse saab ta teha augusti lõpus, Taiwanil peetaval universiaadil. Tegelikult tuli tal aga starti minna juba varem, juuli algul Tallinnas toimunud esimestel võistkondlikel mitmevõistluse EM-võistlustel.
Eesti koondist tuli seejuures esindada olukorras, kus seljahädale lisaks kimbutas Rosenbergi ka õlatrauma. “Märtsi lõpus kaugushüppetrenni tehes kukkusin ja õlg läks esimest korda liigesest välja,” ütles ta. “Ilmselt läks siis ka liigesekapsel katki. Otsuse Tallinnas võistelda tegin üsna viimasel hetkel. Ise mõtlesin, et ma kohe pärast Götzist ei võistle, treener aga arvas, et oleks ikkagi vaja võistelda, sest tegemist on olulise võistlusega. Usaldasin treenerit,” selgitas Kristjan Rosenberg toonase raske otsuse tagamaid.
Kadrioru staadionil peetud võistkondlik EM algas Kristjan Rosenbergile siiski korralikult. Kuulitõukes püstitas ta 14.18ga uue isikliku rekordi ning avapäeva järel oli ta 4013 punktiga seitsmendal kohal. Esikaheksas püsis Rosenberg ka kaheksa ala järel. Kümnevõistluse isikliku rekordi graafikule kaotas ta sel hetkel 227 punktiga. Eesti mitmevõistluse koondis püsis kullakonkurentsis, tabiverelase soorituse muutis koondise jaoks oluliseks aga see, et teivashüppes oli nulli saanud meeste neljas number Markus Leemet.
Mullu Amsterdamis odaviskes isikliku tippmargi 61.65ni viinud Kristjan Rosenberg ei saanud seetõttu väga nõrga tulemusega piirduda, tema avakatse lõppes aga ränga traumaga. “Enne odaviset tundsin, et käega võib midagi juhtuda,” meenutas Rosenberg. “Vaja oli umbes neljakümnemeetrist viset. Teadsin, et vasaku käega ma nii palju mingil juhul ei viska ja seetõttu tuli ikkagi haiget kätt kasutada. Oda lendaski umbes 45 meetri kaugusele, viske järel lõi aga nii hull valu sisse, et ma ei jõudnud enam selle peale mõeldagi, et peaksin ka enne joont seisma jääma,” kahetses ta.
Viskepaigas pikalt abi oodanud Kristjan Rosenberg kaotas vahepeal ka meelemärkuse. “Mäletan alles seda, kui juba kiirabiautosse läksin,” lausus ta. “Käsi oli liigesest väljas, oli vaja ühte väikest liigutust, et see tagasi tõmmata, kuid kõik see võttis väga palju aega.”
Õnnetusse sattunud sportlane ei pälvinud ka traumapunktis väga suurt tähelepanu. “Haiglasse tulnud isa pidi mind ise ratastoolis röntgenisse viima, kõik istusid seal niisama käed rüpes,” on Rosenberg ka veel kaks kuud hiljem kriitiline.
Kristjan Rosenberg jõudis Kadrioru staadionile tagasi enne kümnevõistluse viimast ala ning võistluspaigas avaldati lootust, et ta läheb ka 1500 meetri jooksu starti. Nii aga ei juhtunud. “Hea, et sel hetkel kõndidagi sain,” ütles Rosenberg. “Pea käis ringi ja silme ees oli pilt ikka üsna kahtlane. Lisaks oli ju ka süstide järel mingi selline aine sees, mis keelatute hulka kuulub.”
EM-võistlused lõppesid aga Eesti koondisele ja Kristjan Rosenbergile siiski üsna hästi. Esikoha võitnud Ukrainale jäädi küll 306 punktiga alla, kuid pronksmedali pälvinud Prantsusmaad edestas võistkond, kuhu kuulusid veel Janek Õiglane, Karl Robert Saluri, Markus Leemet, Grit Šadeiko, Mari Klaup, Margit Kalk ja Hanna-Mai Vaikla, lõpuks kaheksa punktiga.
Tänavu 18. juulil käis Kristjan Rosenberg õlaoperatsioonil ja augusti lõpus aitas ta teisi Eesti üliõpilassportlasi universiaadil. “Piletid olid spordiklubil juba varakult ära ostetud ja maha müüa ei olnud neid enam võimalik. Olin võistlustel treenerina, juhendasin teivashüppajaid ja seitsmevõistlejaid.”
Universiaadil kümnevõistluses esikoha saanud austraallane Kyle Cranston kogus 7687 punkti, pronksmedali võitmiseks piisas 7523 punktist. “Tase oli seal väga madal,” kahetses Kristjan Rosenberg oma tänavuse hooaja ühe peamise eesmärgi luhtumist.
“Operatsiooni järel pole elu seisma jäänud ‒ kogu olen midagi teinud ning viimase nädala jooksul olen juba ka joosta saanud,” märkis Kristjan Rosenberg. “Neli kuud pärast operatsiooni peaks kõik jälle korras olema. Hetkel paremat kätt vaadates tundub küll, et lihas on ära kadunud, eks edaspidi tuleb päris palju vaeva näha, et kõik jälle endiseks saada.”
Oktoobri algul alustab Kristjan Rosenberg koos Janek Õiglase ja nii mõnegi teise tuntud noorsportlasega teenistust kaitseväe spordirühmas. “Läbi tuleb teha sõduri baaskursus. Käe tõttu kõike küll veel teha ei saa, aga kuu aega on veel aega ja kõik läheb veel kindlasti paremaks.”
Kümnevõistluses tulemuseta jäämise tõttu võib Kristjan Rosenberg ilma jääda mõnestki mullu teenitud stipendiumist. “Arvestatakse vaid olümpiaalade tulemusi ja neid hetkel ei ole,” lausus ta. “Kui kaitseväeteenistus läbi saab, siis muutuvad asjad tuleviku mõttes kindlasti selgemaks.”
MATI ALEV
