Kraanist, veest ja Jõgeva turust

1jaanoterras

Jõgeva linna turul või täpsemini tänavakaubanduse kohas on tekkinud seoses veega pentsik olukord. Mullu asfalteeriti linnale kuulunud osa platsist ja rajati turu ning veterinaarravila-hambaarstimaja vahele veevõtukoht. Sealt sai mullu sügisel isegi vett, tänavu aga  enam mitte.


„Turg pole seda sinna tellinud,“ rääkis tänavakaubandust korraldava osaühingu Merineitsi omanik Jaano Terras.

„Aga sinna ta eelmisel aastal ehitati. Eelmisel sügisel oli turuhooaeg juba enam-vähem lõppenud, kui valmis sai. Vesi tehti lahti ja mitu korda nägin, kui pubikülastajad istusid seal vee all, vesi jooksis pähe ja tore oli olla. Tegid veesõda ja… Veebruarist tehti mulle linnast ettepanek, et nüüd võiks hakata veevärgiga lepingut tegema, aga enne tuleb kinni maksta kaheksa kantmeetrit vett, mis sügisel on ära kulutatud. Soovitati jagada turumüüjate piletihinna sisse see summa.“

Tasuta vett 30 aastaks

Ehitustöid ja selle maksumust kommenteerides arutles Terras: „Nüüd on nii, et maa sees on punn, mille kohta ehitajad ütlesid, et see maksab 3000 eurot. Selle raha eest oleks võinud anda linnale tasuta vett 30 aastat. Ja praegu seal veemõõtjat ei ole, kuna Jõgeva Vesi ei pane enne seda tagasi, kui leping on tehtud. Vald ei sõlmi nendega lepingut ja turg ka ei saa sõlmida, sest asi on ebaloogiliselt ehitatud.“

 Terras pole aga nõus sellega, et turumüüjad peaksid selle loogika järgi kinni maksma omavalitsuse avaliku teenuse.

„Tõin kalapoest vee seina peale välja, turumüüjate jaoks peab see olema. Mul on taimer vahele pandud, kui kauplemisaeg lõpeb, on vesi kinni. Tururahvale oli linnavalitsusest öeldud, et see on Merineitsi kaev, küsige nende käest,“ naeris Jaano.

„See ei ole mitte Merineitsi kaev. Ja need inimesed, kes kevadel taimi müüvad ja mõned eurod sellega teenivad, ei pea sügiseste baarikülastajate veesõdu küll kinni maksma,“ väitis ta.

Ka jääb Terrasele arusaamatuks, miks nimetatakse seda avalikuks veevõtupunktiks ja samal ajal pakutakse veelepingut turule, nii et turg maksaks kinni kogu avaliku veekasutuse. Seda enam, et veevõtupunkt ei asu isegi mitte turu kinnistul. Möödunud suvel vaatas Terras platsil toimuvat rõõmsa uudishimuga. Ega tegevus teda siiski väga ei üllatanud, sest nagu teada, on Eestis omavalitsusi, kes jagavadki linlastele tasuta vett, nagu näiteks Pärnu seda suviti teeb.

Olukorda, kus turuplatsi servas ilutseb uhke kuiv veevõtukoht ja turumüüjad saavad turu lahtiolekuajal vett kalapoe seina küljest kraanist, ei pea Jõgeva Vee juhataja ja vallavalitsuse liige Kalle Pint kuidagi loogiliseks. Kinnistu omanik ja ka rajatise omanik on tema sõnul Jõgeva vald, mullu, selle ehitamise ajal veel Jõgeva linn. Seega on Jõgeva Vee kui objekti ehitaja ja hiljem ka võimaliku teenuse osutaja klient Jõgeva vald. Ehitati liitumistasu eest, nagu kõik niisugused rajatised. Ja selle on vald juba ära maksnud.

Leping on jätkuvalt sõlmimata

„Leping on aga siiani sõlmimata. Esimest korda pakkusime lepingut kliendile juba mullu. Aga seni ei ole tulemuseni jõutud. „Jõgeva vee huvi on kõiki oma kliente teenindada,“ ütles Kalle Pint Vooremaale. Olles ka vallavalitsuse liige, kuigi tema vastutusala on vallas teine, leidis ta, et omavalitsuses võiks ikkagi mõnes punktis olla tasuta ja kõigile kogu aeg kasutatav veevõtukoht.

Turumüüjad, kes ei tahtnud antud loo juures pildile jääda ega oma nime avaldada,  meenutasid küll, et sügisel, kui peamine hooaeg juba läbi, õnnestus uut veevõtukohta  kasutada. Aga nad on siiski väga rahul ka sellega, et nüüd kevadel mingi lahendus ikka leiti. Uue veevõtukoha juures hämmastab neid veel asjaolu, et ehitati nii, et pärast selle valmimist on palju keerukam oma kaubaga kauplemiskohale jõuda. Varem mahtus kaubaautoga ümber turulettide liikuma ning tassimist oli vähem.

Toimetus küsis antud teema kohta kommentaari ka Jõgeva abivallavanemalt Mati Kepilt. Tema sõnul peavad nad nüüd kehtivaid lepinguid vaatama, et kes mille eest maksab. „Eks ole ju loogiline, et veekulu kajastub ka müügipiletis. Tasuta vett ei kavatse omavalitsus kellelegi muidugi jagada, veekulu läheks siis astronoomiliseks,” kinnitas Kepp.

Probleemist tervikuna rääkides lisas abivallavanem: „Selle platsi korrastamine tuli rutem ja suurema hooga, kui alguse kavas oli. Põhjuseks asjaolu, et majandusühistul oli soov hotelli ehitada. Teenindusmaa tuli jagada nii nende kui Merineitsi vahel ja osa Merineitsi kommunikatsioone käis läbi majandusühistu keldri, kuna need tulid nagunii sealt.”

Abivallavanem tunnistas, et tegemist on päris keerulise teemaga. „Tundubki, et suuline jutt on selline, mida saab igale poole painutada.”

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus