Möödunud nädalal jagus Jõgeva põhikooli õpilastele rohkelt avastamisrõõmu: sel aastal osales kool esmakordselt üle-eestilisel Teadlaste Öö festivalil.
Kui teaduskeskuse Ahhaa projektijuht Annika Vesselov pöördus teiste seas ka Jõgeva põhikooli poole ettepanekuga festivalil osaleda, ei olnud kahtlustki, et kool kaasa lööb. Kooli õppejuhi Anneli Jäme sõnul tundus see ääretult vahva mõte. “Selleks, et meie kool saaks osa Teadlaste Öö festivalist (TÖF), tuli välja töötada oma ürituste kava, mille põhikorraldajad üle vaatasid ning seejärel oma hinnangu andsid,” rääkis Jäme.
Õppejuht lisas, et põhiürituse korraldajad pakkusid ka omapoolset abi – jagati ideid ja augustis toimusid juhendajate töötoad, kust osa õpilaste töötubades vajalikke vahendeid kooli saadeti. Sel aastal keskenduti meditsiinile, tehes seda haigestunud inimese seisukohalt.
“Esimese ajurünnaku korraldasime koos loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatega, kelle pakutud ideedega edasi töötasime,” rääkis Jäme. Loodusainete õpetajad Silja Võsaste ja Merilin Kalavus ning koordineerijad Anneli Jäme ja klassiõpetaja Tiiu Õunap moodustasidki põhilise töörühma.
Teadus sidus koolipere
Teaduse töötube korraldades pidasid õpetajad väga oluliseks, et tegevused seoksid kogu koolipere ja kõrvale ei jääks ükski vanuserühm. Nii loeti iga koolipäeva teises tunnis kõigile klassidele ette teadusuudis, mille oli välja valinud bioloogia ja inimeseõpetuse õpetaja Silja Võsaste. “Isetegemise ülesanded olid nuputatud niisugused, et lapsel endal oleks huvitav, aga lisaks sellele sünniks ka midagi, mis sobiks vaadata-kuulata-katsuda-rääkida koolikaaslastele ning kodudeski,” kirjeldas tööd Anneli Jäme.
Algklasside õpilased uurisid ravitsejaid ja ravivõtteid lastekirjandusest. Karlssoni, Pipi, Kunksmoori, väikese nõia ja Naksitrallide tegemised vaadati koos läbi, arutati fantaasia ja reaalsuse erinevuste üle ja kujundati koos plakatid. Muuhulgas oli põnev ravimtaimi tundma õppida. Korjatud taimed on praegugi teistele vaatamiseks näitusel väljas. Fantaasialeiutisena otsisid algklasside õpilased ravimeid erinevate “hädade” vastu. Näiteks pakuti koolilapse toimetuleku-eliksiiri, hea käitumise retsepti, retsepti lobisemise vastu, hea tuju ravimit, sõbralikkuse retsepti, õunamoosiretsepti kurvameelsuse vastu, ravimit ja ravivõimalusi karjumise vastu.
Töötubades valmistati ka stressipalle. Enne seda saadi teada, mis see stress on ja millises olukorras stressipalle ravivõttena kasutatakse. Lisaks “piiluti” inimese sisse ning tutvuti elunditega. 5.–9. klassi õpilased uurisid vanemate ja vanavanemate aegseid koduseid ravimeid ja ravimisviise. “Lisaväärtusena toon välja meeskonnatöö õpetajate hulgas, siduvad teemad kogu koolis. On, millest rääkida; on kogemusi, mida jagada, ja muidugi sai igaüks mingis osas targemaks. Pealegi tegutseme ju kahes õppehoones, siduvad teemad on väga olulised,” lausus kooli õppejuht.
Tund nagu krimifilmis
Üheksandike teadusretk viis nad CSI telesarjast tuntud kriminalistide maailma. Töötoas eraldasid õpilased oma rakkudest pärilikkusainet ehk DNAd. Õpetaja Silja Võsaste sõnul oli see hea katse, kus lihtsate vahenditega saab õpilastele ahhaa-elamuse pakkuda.
Õpilastel tuli enne katse algust hammastega natuke põske kraapida, et ikka võimalikult palju rakke süljega topsi saaks. Piisava koguse vedeliku saamiseks tuli siiski lisada pisut vett. Segu tuli hambatikuga hoolikalt segada. Rakumembraanid koosnevad rasvast ja selleks, et rakutuumadele ligi pääseda, tuli segusse lisada paar tilka nõudepesuvahendit ning korralikult segada, et rakumembraanid laguneksid. Seejärel lisati pipetiga natuke soolalahust, mis aitab DNA küljest valke eemaldada.
Sügavkülmast võetud piirituse mõjul muutus DNA tahkeks ning oli silmaga nähtav. Kõik õpilased võtsid välja mobiiltelefonid ja lülitasid sisse lambid. Katsetopsi alt valgustades oli DNA kenasti vaadeldav. Kellel oli see läbipaistev, kellel kergelt hallikas. Bioloogiaõpetaja Silja Võsaste sõnul on mõnel õnnestunud isegi violetse varjundiga DNAd näha.
Pinginaabrid Sten ja Berthold olid DNA töötoast vaimustuses. “See oli nii äge, ma saan öelda, et olen näinud enda sisse, oma DNAd! Seda paljud väita ei saa,” rääkis Sten õhinaga.
Poisi sõnul oli tema pärilikkusaine täiesti nähtav hallikas valge laik. Berthold kinnitas, et kogu katseprotsess oli huvitav ja ülimalt põnev. Tema DNA märkamine oli natuke keerulisem, sest laik oli läbipaistev, kuid siiski olemas. Emili rääkis, et talle sellised tunnid meeldivad, kus saab endast rohkem teada.
“DNAd uurisime küll päris esimest korda, aga muid katseid teistes tundides oleme teinud, üldse on praktilise töö tegemine väga hariv,” lausus ta.
Sten lisas, et kui õpilastel on huvitav, õpivad nad palju rohkem. Hedy-Marja sai tõelise filmielamuse. “Olen selliseid filme vaadanud, mulle geneetika meeldib, selline põnev,” kinnitas ta. Ingremi sõnul oli tunnis mõnus koostööd teha. Neljaliikmelistes gruppides sai omavahel arutleda ning üksteise DNAd vaadata ning põnevusega kaasa elada, mis lõpuks välja tuleb. “Pipetid tekitasid ikka õige labori tunde küll,” lisas ta.
Teadus on põnev
Õppejuht Anneli Jäme kinnitas, et teadus saab olla lõbus, kaashaarav ja huvitav. “Teadus aitab selgitada ümbritsevat maailma võimalikult arusaadaval moel. Teadmispõhiste hoiakute kujundamine ja väärtustamine ei saa juhuslikult sündida, baasteadmised on ääretult olulised,” märkis ta.
Lisaks kooli õppetööle on ka mitmeid võimalusi teadust noorte hulgas populariseerida. “Üheks selliseks võimaluseks on kolmanda kooliastme uurimis- või loovtöö. Lisaks osalevad õpilased väljastpoolt kooli pakutavates teaduskoolides ja õpitubades. Kutsume kooli külalisi, kes tutvustavad oma ainevaldkonda ja pakuvad võimalust lastel kaasa lüüa,” rääkis Jäme.
Jõgeva põhikool jääb huviga ootama järgmise aasta teemat, et ka siis oma koolis uued põnevad tegevused välja pakkuda.
MARGE TASUR
