Kooliaasta avaaktusel tunnustati Jõgevamaa haridustöötajaid

Teisipäeval Jõgeva kultuurikeskuses toimunud traditsioonilisel kooliaasta avaaktusel tunnustati konkursil parimateks osutunud Jõgevamaa haridustöötajaid, samuti selle valdkonna toetajaid ja abistajaid. Jõgevamaa aasta haridusjuhi aunimetuse pälvis Jõgeva põhikooli õppejuht Anneli Jäme, ühendus Palamuse Pritsumehed võib uhkust tunda aasta haridussõbra tiitli üle ja märkimisväärne arv tunnustusi läks Põltsamaa ühisgümnaasiumi.


Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetajatest kuulutati Eva-Brit Bergmann Jõgevamaa aasta põhikooliõpetajaks, Kadi-Ly Jaansalu aasta klassijuhatajaks, Maire Keis aasta klassiõpetajaks, Erika Sari aasta gümnaasiumiõpetajaks, koolipsühholoog Karmen Maikalu pälvis tunnustuse aasta tugispetsiaistina.

Aasta haridusjuhi aunimetuse pälvinud Jõgeva põhikooli õppejuht Anneli Jäme märkis, et tunnustamisele eelnes viis aastat tööd. „Oleme loonud kahe (Jõgeva gümnaasium ja Jõgeva ühisgümnaasium – J. L.) omanäolise kooli baasil täiesti uue haridusasutuse, mille õpilased, õpetajaskond ja kõik töötajad tunnevad end ühtse perena. Olen jaganud meie kogemust teiste koolijuhtidega, kel sarnane protsess läbitud või pooleli, ja mõistnud, et paljudel puhkudel kollektiivide ühendamine pikka aega ei laabugi.”

Veel lisas Anneli Jäme, et ta pole soolomängija ja samaväärset tunnustust väärivad kõik Jõgeva põhikooli inimesed, kes hoolinud algusest peale sisekliimast ja ühistest väärtustest.

Anneli Jäme märkis, et möödunud õppeaasta oli Jõgeva põhikoolis üks keerulisemaid. „Vahetus direktor. Erinevatele asenduspindadele kolimine ning mitme maja vahel logistika toimima saamine oli raske ülesanne. Peavad ju põhimajast eemal olevad lapsed jõudma turvaliselt koolisööklasse ning mõnesse ainetundi. Raskustele vaatamata oli hästi vahva, et koostöös Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnaga ning oma õpilasesinduse vedamisel suutsime hakata lastele võimaldama aktiivsemaid vahetunnitegevusi. Algaval õppeaastal on plaanis lastele veelgi rohkem liikumist ning mängulisi tegevusi võimaldada. Oleme veel seda usku, et nutiseadmele võib laps ise alternatiive leida küll.”

Anneli tunnustamiseks esitatud iseloomustuses on esile toodud tema oskust motiveerida õpilasi õppima. Tema arvates on selles protsessis olulisemad märksõnad ühtviisi viisakas joon kõikidega suhtlemisel, valikute ja otsustusvõimaluste pakkumine, nii-öelda hingamisruumi ja mõtlemisaja jätmine „Olen püüdnud ranguse ega ka lahkusega mitte üle doseerida. Tõsine jutuajamine või pahandamine devalveerub, kui seda liiga sageli teha. Sõnal on kaalu, kui hästi läbi mõelda, kellele, miks ning kuidas öelda. Noored inimesed on väga tundlikud, pigem peame täiskasvanuina tunnetama, millisel hetkel on targem samm tagasi astuda. Oluline on märgata, mida üks või teine inimene hästi teeb. Keegi ei ole täiuslik, aga täiskasvanut hindame enamasti selle järgi, mida ta hingega teeb ja mis hästi välja tuleb. Põhikoolieas kiputakse aga sageli noores inimeses pigem üles leidma see, mis halvasti. Püüan suunata õpilast teadvustama küll oma nõrku külgi, aga hindama seda, mis huvi pakub ning hästi välja tuleb. See ei pea olema sugugi õpiedu, mõni laps on lihtsalt väga hea sõber või märkab, kui kellelegi tehakse liiga. Kui laps ja noor inimene usub, et ta on tubli ka siis, kui vaatamata püüdmisele kõik õppeained võrdselt hästi välja ei tule, usub ta endasse ning motivatsiooni ei olegi vaja trikkidega otsida,“ selgitas ta oma pedagoogilisi vaateid.

Oma kooli väärtused

Anneli Jäme peab igati oluliseks väärtuskasvatust. „Ajal, mil koos elas mitu põlvkonda, ja ka siis, kui eri põlvkonnad kohtusid sagedamini, oleksid lapsed nagu iseenesest kasvanud. Tegelikult ju õpetas vanaisa pojapoega või isa poega koos tegutsedes, harvem ehk sõnadega. Laps paneb tähele, jätab meelde, matkib. Eeskuju on oluline. Koolis toimib kõik ikka samadel alustel, ainult me oleme lisaks kokku leppinud, mida peame ühtviisi tähtsaks. Oleme sõnastanud oma kooli väärtused, püüame oma koolis nende järgi toimetada ning ka õpiteemadesse lõimida.“

Õpetaja Jämet on esile tõstetud ka kiusamisvaba kooli idee ühe elluviijana Jõgeva põhikoolis. „Kiusamist, eriti teatud vanuses, tuleb ikka ette. Vahel tuleb õpetada lihtsalt ühises ruumis toimetamist ning mõistmist, et inimesed ongi erinevad, ka täiskasvanud, ning neilgi on teinekord keerulisem ühe või teise töökaaslasega ühist leida. Konfliktki ei ole suhtlemises midagi enneolematut, aga oluline on kujundada soovi ning oskust olla valmis selle lahendamiseks.“

Hariduselt eest keele ja kirjanduse õpetaja tunneb head meelt, et tal on õppejuhi töökõrvalt võimalus ka mõnes klassis tunde anda. „See pakub endiselt rõõmu ning inspireerib olema kursis keele arengu ja uudiskirjandusega. Usun, et tajun tänu sellele lihtsamalt ka teiste õpetajate probleeme, et saan olla nendega võrdses situatsioonis. Lisaks on mul eriliselt toredad eesti keele õpetajatest kolleegid, kelle hulka saan – küll poole teraga – kuuluda.“

Anneli Jäme esitlemisel aasta haridusjuhi tiitlikandjaks märgiti tema rolli abikaasa ja pereemana ja rõhutati, et mõlemad lapsed on lõpetanud kuldmedaliga Jõgeva gümnaasiumi.

„Kohtusin Anneliga, kui läksin esimest korda Jõgeva põhikooli õpetajaid tervitama. Mäletan sellest korrast tema säravaid silmi ja sooja naeratust. Anneli on inimlik, hooliv ja usaldusväärne. Seetõttu on ta hinnatud kolleeg ja õppejuht ning armastatud õpetaja,“ ütles Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu, kes Anneli Jäme Jõgevamaa aasta haridusjuhi kandidaadiks esitas.

Pritsumeestest haridussõbrad

Jõgevamaa aasta hariduse sõbra tunnustuse saanud ühenduse Palamuse Pritsumehed abiga on korraldatud päästeõppusi Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi kooliperele ja piirkonna elanikele ning asutustele, on tutvustatud päästetehnikat ja -vahendeid. Vabatahtlike päästjate abiga valmib igal talvel kooli kehalise kasvatuse tundide tarbeks ja kohalikele elanikele kasutamiseks uisuväljak maismaale, et keegi läbi jää ei kukuks.

Palamuse Pritsumehed juhendavad põhikooli õpilastele kord nädalas huviringi, kus tegeldakse  nii tuletõrjespordi kui ka meeskonnatöö arendamisega ja käiakse võistlustel.

Ühiselt saadi talgutööga korda kohalik ujumiskoht, kuhu pandi ka teabestend päästevahenditega. Kirjutati ja teostati  projekt „Veega sõbraks“, mille raames koolitati teise kooliastme õpilasi. Palamuse Pritsumehed panustava ka Jõgeva maakonnast alguse saanud üle- eestilisse projekti „Kaitse end ja aita teist“, mille raames saavad õpilased vajalikke ohutusalaseid ja tervisealaseid teadmisi ja oskusi.

„See tunnustus on meile suur au. Viimastel aastatel pöörame tähelepanu sellele, et lapsed ja noored oleksid turvalisuse alal targemad ja oskaksid ohutumalt käituda. Heaks koostööpartneriks on Palamuse gümnaasium, kellega oleme saanud ennetustööd edukalt organiseerida ja kaasata sellesse võimalikult palju inimesi,“ ütles tunnustusmeene vastu võtnud ühenduse liige Hannes Nigulas, kes avaldas lootust, et ehk saab mõnest kohalikust noorest tulevikus ka professionaalne päästja.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus