Rahvusvahelise kontaktseminari tulemusena on turismiettevõtjatele saadetud kutse osaleda oktoobri keskel Peterburis messil ning novembris Helsingis Mardilaadal.
Jõgevamaaga tutvunud ajakirja Industrija turisma i kulturõ (turismi- ja kultuuritööstus) välja andva toimetuse esindaja Anatoly Kovalev on saatnud e-kirja, milles pakub meie ettevõtjatele võimalust 13.- 15. oktoobrini Peterburis peetaval messil kasutada oma boksi ning tutvustada siinseid vaatamisväärsusi. Jääaja keskus on messist huvitatud, võimalik, et huvilisi on veel.
Tuglase selts on kutsunud Jõgevamaad osalema Helsingisse Mardilaadale, näiteks järgmisel aastal võiks selle laada täiesti pühendada meie maakonnale. Mardilaadal on käidud paljudest maakondadest, mõned firmad ka Jõgevamaalt, kuid suurema seltskonnaga pole veel söandatud minna. Mardilaada üks korraldajaid Tuglase selts ootab juba tänavu meie maakonna esindust oludega tutvuma.
Peipsi kanti teatakse vähe
“Meie inimestest oleneb, kuidas saadud kontaktidega edasi töötatakse,” ütles maavanem Viktor Svjatõšev.
Rahvusvahelise kontaktseminari programmi panid külalistele kokku Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) turismivaldkonna arendusjuht Teele Kaeramaa, JAEKi turundus- ja arendusjuht Sandra Saviauk ja JAEKi turismikonsultant Anneli Villem. “Koostame tagasiside saamiseks inglise-, vene- ja soomekeelse küsitluse,” rääkis Teele Kaeramaa.
Elena Eranova Peterburist on juba 20 aastat Eestisse turiste toonud. Sellepärast ütles ta ausalt, et on väga vähe asju, mis teda Eestis üldse veel üllatada saaks. Seekord võlus teda aga samovaride ja vanausuliste muuseum. “See üllatas mind tõeliselt. Tegemist on väga omanäolise muuseumiga.”
“Tavaliselt me sõidame turistidega Mustveest läbi ja edasi Tartusse. Mustveest ei saa kiiresti läbi sõita, sest kalalõhn jääb sõõrmetesse ning tuleb väike peatus teha ja kala osta.” Edaspidi võtab naine samovaride ja vanausuliste muuseumi kindlasti oma marsruuti.
Maavanema sõnul rääkis talle Riiast 16 aastat turiste Eestisse toonud firmajuht, et Jõgevamaa oli tema jaoks üsna tundmatu koht, Peipsi kant samuti. Peamiselt käiakse Tallinnas ja Tartus, Ahhaa keskuses ja Jääaja keskuses. Avastus oli tema jaoks ka Vudila ning Põltsamaa veinikelder.
Küsimus on suhtumises
Tapio Mäkeläinen Tuglase seltsist on toonud Eestisse üle 100 000 soomlase ning tegutsenud turismiäris üle 30 aasta. “Välismaalased teavad Jõgevamaast üsna vähe, samuti ka eestlased.
Infot on vaja saada enne reisi ja soovitavalt emakeeles. Ei piisa ainult ingliskeelsetest veebilehekülgedest, kõik ei oska inglise keelt. Uskuda aga tasub neid kirjutisi, kui inimene on ise kohal käinud ja ise kogenud,” tunnistas mees.
“Jääaja keskuses on kasutusel inglise ja vene keel, väiksematel tahvlitel on infot ka läti keeles. Seal käib väga palju lätlasi. Soome keeles pole keskuses kahjuks midagi. Ma rääkisin, et tegelikult on see ettevõtmise küsimus. Läti keele kasutamine näitab, kui palju naabritest hoolitakse. Lätlastel on huvi Eesti vastu, põhiteadmised on neil olemas. Kui turist näeb, et ei kasutata läti keelt, siis ta saab aru, et pole teretulnud ja sõidab hoopis Leetu või Soome.
Soomepoiste muuseum on Jääaja keskusele üsna lähedal, seal on soome keel. Jääaja keskuses pole soome keeles õieti midagi ja soomlane teeb oma järelduse, et mind ei soovita sinna. Muidugi saab soomlane inglise keelest ka aru, kuid küsimus on suhtumises,” märkis Mäkeläinen.
Tema hinnangul on Jõgevamaa puhul näha, et suhtumine on väga tõsine, kui juba maavanem ja linnapead on aidanud organiseerida kohtumisi. Mäkeläinen märkis, et liigutakse õiges suunas, isiklikud kontaktid ettevõtjate vahel on väga olulised.
“Peterburi ja Riia vaheline liiklus käib teie kandist läbi, Via Hanseatica ääres on oluline koostöö. Partnereid Riiast ja Peterburist on olulised, aga sama olulised on partnerid Tartust, Valmierast. Kui klient tahab paremat hotelli, spaad või käia õhtul teatris, siis koostöö on see jõud, mis aitab. Kaasata tuleks ka Ida-Virumaa, Tartumaa, Kesk-Eesti ning käia koos välismessidel ja ühiselt reklaamida. Üksi ei jõua üks väike ettevõte end reklaamida, kuid koos suudetakse küll.”
Mäkeläineni sõnul peaks reklaami tegema keskmise suurusega Soome linnades sellesama raha eest, millega käiakse Portugalis ja veel kaugemal messidel. “Soomlane tuleb siia, Eesti on lähedal. Portugalist ei tule siia kunagi massiliselt turiste. Reklaami tuleks teha ka Peterburis ja Pihkvas, aga Moskvast ei tule siia inimesi. Tuleb ikka lähemalt.”
Kokkusaamisel oli oluline osa ka kohalikul toidul. Jõgevamaa koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk tutvustas maakonnas tegutsevaid toidutootjaid Palamuse laadal, seal oli külalistel võimalik ringi käia ja kohaliku toiduga tutvuda. Ülle Saksniit Põltsamaal tegutsevast Carl Schmidti majast tutvustas oma võimalusi, Peipsi ääres said külalised proovida kohalikust kalast ning köögiviljadest valmistatud roogasid. Väga palju tunti huvi turismikorralduse vastu. Kahjuks pole meie maakonnas ühtegi ettevõtjat, kes korraldaks reise üle maakonna.
Ettepanek saada uuesti kokku tuli juba esimese tööpäeva lõpus mitmelt delegatsioonilt, lisas maavanem. Tema sõnul sooviti järgmine kord kohtuda Valgevenes. Valgevene suursaadik Eestis on lubanud uurida, kas järgmise aasta kevadel on võimalik kokku saada Minskis.
Rahvusvahelisel kontaktseminaril osales 30 külalist, neist kaheksa Soomest, kolm Venemaalt, kuus Lätist, üheksa Leedust ja neli Valgevenest.
Kontaktseminari korraldajaks on Jõgeva maavalitsus ning Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskus (JAEK) koos Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga (JOL). Varasemad seminarid on peetuud 2013 Põltsamaal ja 2014 Luual.
HELVE LAASIK
