„Kõmpa” ja kaks „Punamütsikest” Palamusel

Palamuse rahvamajas sai möödunud neljapäeval teoks maakonna kooliteatrite näitemängupäev. Osales küll vaid kolm truppi, ent kõik nad pakkusid toreda teatrielamuse. Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja vanim trupp astub oma lavastusega „Kõmpa” juba homme üles Tartus peetaval gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil.


Liblikapüüdja gümnaasiumiastme trupp ja lavastaja Lianne Saage-Vahur olid seekord teinud eriti tänuväärse tekstivaliku: nende lavastuse aluseks on Betti Alveri novelli „Kõmpa” dramatiseering, mille autoriks Liblikapüüdja vilistlane Karl Sakrits. Dramatiseering valmis mõned aastad tagasi.

„See materjal oli mul kogu aeg n-ö kuklas tiksunud,” tõdes Lianne Saage-Vahur. “Nüüd aga tundsin, et selle lavastuseks vormimiseks on õige aeg. Juba esimene lugemisproov näitas, et tunne ei petnud: noori kõnetas see tekst väga, rollid jäid paika just nii, nagu need katseliselt välja jaganud olin, ning karakteridki hakkasid kohe välja joonistuma.”

„Kõmpa” on ilmselge Jõgeva taustaga lugu ja nimitegelase prototüübiks võis olla koguni Betti Alveri vend, kel olnud, nagu novellis Kõmpalgi, kalduvus igasugu sekeldustesse sattuda. Loos vastanduvad südamehääle järgi elavad lihtsad inimesed ning kommete järgi elavad “selle ilma vägevad”. Loo kulminatsiooniks on hetk, mil aastatetaguse õnnetuse tagajärjel kõnetuks jäänud Kõmpa rääkima hakkab, sest tal on ilmtingimata vaja välja öelda, mida ta proua Lindemannist arvab. Siinkirjutajal läksid tüki lõpus igatahes silmad märjaks.

Keerulised ülesanded

„ „Kõmpa” on ääretult vahva vormiga lavastus,” märkis näitemängupäeva žüriisse kuulunud teatri Must Kast lavastaja Lennart Peep. „Näitlejate ees seisnud ülesanded polnud lihtsate killast, vaid nõudsid teatrikunsti päristuumani tungimist. Ka keel, mida Alver selles loos kasutab, on üsna omapärane. Sellele vaatamata olid noorte rollisooritused korralikud ja nägime head psühholoogilist teatrit.”

„Kõmpaga” sai Liblikapüüdja trupp „esimesed tuleristsed” Saaremaa miniteatripäevadel, kus pälviti laureaadi ja õpilasžürii lemmiku tiitel. Lisaks sellele tunnustati Sten Siirakut Kottadi Laatsi rolli eest näitlejapreemiaga ja Einar Susi Kõmpa rolli eest žürii eripreemiaga. Lianne Saage-Vahur tunnistati parimaks juhendajaks. Einar Susi pälvis eripreemia ka Palamuse näitemängupäeval.

Eile algas Tartus Eesti Rahva Muuseumis gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestival. Liblikapüüdja astub seal „Kõmpaga” üles homme kell 12 ja etendus toimub Hurda saalis.

Ent tulgem tagasi Palamuse näitemängupäeva juurde. Kui Liblikapüüdja vanemal trupil seal konkurente polnudki, siis keskastme vanuserühmas oli osalejaid kaks: Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi draamaring (juhendaja Karmo Toome) ja Liblikapüüdja 7. klassi trupp (juhendaja Lianne Saage-Vahur). Huvitava kokkusattumusena tõlgendasid mõlemad kõigile tuntud Punamütsikese teemat, ent kumbki üsna erinevalt.

Kollektiivsed rollid

Palamuse trupp võttis lavastuse aluseks Karl August Görneri/Ants Simmi sada aastat vana ja natuke arhailiselt mõjuva versiooni, mida etendatud kunagi Vanemuise teatris, Liblikapüüdja lavalugu põhineb aga Lehte Hainsalu erakordselt vaimukal värssnäidendil, milles on muinasjutu tegevus toodud nüüdisaegsesse konteksti. Kusjuures mõned näidendis käsitletud teemad, nagu metsa raiumine, on näidendi ilmumisest möödunud kümmekonna aasta jooksul veelgi aktuaalsemaks muutunud. Et trupp oli suur, leidis lavastaja huvitava võtte: Hunte on lavastuses üks, Punamütsikest, Ema ja Vanaema näeb laval aga mitme tüdruku n-ö kollektiivses kehastuses. Tegelaste fookusse tõusmise „koreograafia” on suisa geniaalne ja sama kehtib kogu lavastuse kohta.

Liblikapüüdja „Punamütsikest” sai näha ka tänavustel Betti Alverile pühendatud luulepäevadel „Tuulelapsed”, kus see laureaaditiitli pälvis. Kahe nädala pärast esindab Liblikapüüdja seitsmenda klassi trupp Jõgevamaad Viljandimaal Karksi-Nuias toimuval keskastme kooliteatrite riigifestivalil. Palamuse näitemängupäeval pälvisid sellest trupist eritunnustuse vanaema kehastanud Kairin Tammel, Birgit Pihlak, Kaisu-Ann Karukäpp, Nora Isakar ja Kaisa-Heleen Lääne, Palamuse trupist aga Kristjanit kehastanud Arto Reinik.

Palamuse näitemängupäeva žüriisse kuulunud Lennart Peep (peale tema oli lavastusi hindamas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitekunstitudeng Karolin Jürise) avaldas kahetsust, et näitemängupäev osalejate arvult kesiseks jäi, ja julgustas maakonna truppe järgmistele seesugustele üritustele julgemini välja tulema.

„Samas on tore, et Lianne Saage-Vahuril nii palju loomeenergiat jätkub ning et Palamusel noortega teatrit aasta ringi tehakse, mitte ainult suvise muusikalilaagri ajal,” sõnas Lennart Peep.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus