SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus eestvedamisel toimuva arengustrateegia Jõgevamaa 2035+ teisipäevasel töökoosolekul olid teemadeks turvalisus, rahva tervis ja sport. Arutelu juhtis JAEKi arenduse, terviseedenduse ja siseturvalisuse spetsialist Maiu Veltbach.
Arutleti teemadel, kuidas maakonna arengustrateegia aitaks meil muutuda sportlikumaks, parandada meie tervist ning ühes sellega muuta elukeskkonda turvalisemaks.
Nagu märkis tabavalt päästeameti juhataja Jüri Alandi, peaks elus nende teemade asetus vastupidine olema. „Kõigepealt sport, siis tervis ja lõpuks turvalisus. Sest kui esimesed kaks punkti on täidetud, siis need tagavad ka turvalisuse.”
Taas põrkuti arutledes kahele olulisele kitsaskohale, millest arengustrateegia koostamisel üle ega ümber ei pääse. Nendeks on rahvastiku vähenemine ning maakonna kui terviku toimimine.
Eesti parim kiiruisutreener Väino Treiman ütles otse, et tema on tuleviku suhtes pessimist. „Ma ei usu, et midagi paremaks läheks. Varem oli Adavere koolis 220 õpilast, nüüd 45. Varem oli näidissovhoosi võimla rahvast täis, nüüd tühi.” Treiman meenutas, et kui varem oli piirkonnas vajadus kahe sporditöötaja järele, siis nüüd pole ühtegi.
JAEKi juhataja Marve Millend avaldas arvamust, et võime meie elu paremaks muuta on meis igaühes. „Seda ei saa meie eest teha ükski vallavanem,” tõdes Millend.
Tutvustavas ülevaates tõi Veltbach välja teemarühma neli olulist prioriteeti. Nendeks on maakonna toimivus, tootlikkus ettevõtluses, elukoha väärtustamine ja elanikkonna sotsiaalne aktiivsus ning kaasatus.
Jõgevamaa näitajad on tegelikult tagasihoidlikud nii sportlike kui tervislike eluviiside poolest. Et seda parandada, on vaja muuta eelkõige üldist suhtumist ja mentaliteeti, alaku see siis toitumisest või sportlikest eluviisidest. Selle kujundamine saab aga alguse kodust. Kõik algab teadlikkusest.
„Teadlikkuse kujundamine, et sportlikud eluviisid tulevad sulle endale kasuks, algab inimeste haritusest. Kahjuks on viimased aastad viinud töökohtade kadumise tõttu maakonnast ära just haritud ja kõrgepalgalisi inimesi. Vägisi ei saa kedagi tervislikumalt elama sundida,” nentis Jõgeva kabeklubi eestvedaja Ülar Poom.
Siiski peeti kõikides töörühmades oluliseks panustada rohkem huvihariduse rahastamisse, juhendajate leidmisse ning koostöösse lapsevanematega.
„Juhendajate tähtsustamine on üks võtmeteema. Lõpetada tuleks projektipõhisus. Seda nii riigi kui omavalitsuste tasemel,” arvas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Jõgevamaa juhataja Tiit Tali.
Samuti nähakse tulevikus ette treenerite suuremat rolli. Pakuti välja idee leida rakendus maakonnaülestele treeneritele, mis eeldab mõistagi ka toimivat koostööd omavalitsuste vahel.
Kokkuvõtlikult tõdeti seekordses teemaringis, et terviseprobleemid saavad suuresti alguse vähesest liikumisest, sportlike harrastuste ebaregulaarsusest, valest toitumisest ja lõpuks ikkagi teadlikkuse puudumisest.
Kuidas seda kõike tähtsustada ja koostatavas arengustrateegias esile tõsta, on omaette küsimus. Kui aga eelnimetatud probleemid lahendatud saavad, siis tuleb sellevõrra vähem teha kulutusi turvalisusele.
TIIT LÄÄNE
