Katre Arulat tunnustati Pärandihoidja tiitliga

2018-02-11 00.05.50 (1)

Põltsamaa käsitöömeistrit Katre Arulat tunnustati möödunud laupäeval Pärandihoidja 2017 tiitliga. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Seltsi (ERKS) volikogu laiendatud istungil anti talle üle traditsiooniline meene, stipendium ning Rahvakultuuri Keskuse direktori Aivi Lintnermanni ja ERKS juhatuse esimehe Liina Veskimägi-Iliste allkirjaga tänukiri, samuti kultuuriministri Indrek Saare tänukiri.

Pärandihoidja auhind on esemelist rahvakultuuri väärtustav aastaauhind, mida rahvakunsti ja käsitöö selts annab välja elutöö eest, väljapaistva aastasündmuse korraldamise eest, väga heal loomingulisel või tehnilisel tasemel tööde eest või lootustandva alguse eest käsitöövaldkonnas tegutsemisel. Katre Arula pälvis sedakorda auhinna paikkondlike rahvuslike käsitöötraditsioonide alahoidmise ja edendamise eest. Koos temaga tunnustati Lihula lilltikandi viljelejat ja tutvustajat Maie Roosi ning Tallinna metallikunstnikku, rahvuslikus stiilis ehete loojat Harvi Varkkit. 

Püsib jätkuvalt pildil

Katre Arulale Pärandihoidja tiitlit andes tõsteti esile rahvuslikest mustritest ja ornamentidest inspireeritud autoritehnikaid, mida ta oma loomingus edukalt kasutab, samuti seda, et tema kindakirjatehnikas kaunistustega esemed on pälvinud märgi Tunnustatud Eesti Käsitöö. Katre on ka käsitööliidu koolitaja ja mentor ning kuulub Eesti Moekunstnike Ühendusse.

Katre Arula tõdes, et sai suure tunnustuse töö eest, mida ta väga armastab. Seega võib teda väga õnnelikuks inimeseks lugeda. Õnnelik võib ta olla ka selle üle, et tal on oma tee leidmisel olnud palju toetajaid. Üks, kes nõu ja jõuga abiks olnud, on koolijuhist abikaasa Aimar Arula. Tema oli Katre kõrval ka siis, kui talle Pärandihoidja tunnustust üle anti.

Arula looming on viimasel ajal väga hästi “pildil” olnud. Praegu saab Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis näha tema isikunäitust “See pole lihtsalt üks keha…”. Enam-vähem sama väljapanekut sai detsembris ja jaanuari esimestel päevadel vaadata Tallinnas Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis. Mitu Katre tööd on väljas ka Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatud näitusel “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi”.

“Paar minu kleiti on praegu veel Itaalias Bolognas. Need kuuluvad eesti rahvakunstist inspireeritud moeloomingu väljapanekusse, mille on koostanud Eesti Moekunstnike Ühenduse eestvedaja Anu Hint. See näitus alustas oma teekonda 2010. aastal Shanghai maailmanäituselt ja minu kodusesse riidekappi pole sealsed kleidid veel jõudnudki,” ütles Katre.

Tunnustus riigi juubeliks

Tema sõnul on Anu Hindil plaanis koostada kõnealuse näituse põhjal ka kahes keeles (eesti ja inglise) tekstidega raamat-kataloog, mis tutvustab rahvakunstist inspireeritud eesti moeloomingut ja sel alal tegutsevaid autoreid.

“Tundub, et oleme sel alal maailmas ühed teerajajad,” ütles Katre.

Näituste tegemine ja igapäevane töö käsitööloomingu kallal täiendavad tema sõnul teineteist. Ühtegi uut näitust Katrel praegu plaanis pole, küll aga on tal käed-jalad tööd täis seoses vabariigi aastapäeva suursündmuste lähenemisega. Juubeliüritusteks on temalt tellitud seitse kleiti, neist viis presidendi vastuvõtule minekuks.

“Konkreetsetele klientidele pidulike rõivaste loomine on töömahukas, aga ka huvitav protsess: kleidid ei tohi ju sarnased tulla, ent samas võiks minu stiil äratuntav olla: selle järgi mind ju hinnatakse,” ütles Katre.

Peokleidi tellinud kliendid elavad mitmel pool Eestis ja on üpris hõivatud inimesed. See tähendab, et kleidiproovide graafik tuli varakult läbi mõelda. Mõnikord tulevad kliendid Katre juurde, aga tuleb ette ka seda, et Katre sõidab kliendi koju või töökohta.

“Kliendid on toredad ja miks ma ei võiks neile siis vastu tulla,” ütles Katre.

Ehkki tunnustuse pälvis Katre vormiliselt 2017. aasta töö eest, sai ta selle kätte vahetult enne Eesti Vabariigi suurjuubelit. Ja eks ta olegi aastaid tublisti nn Eesti asja ajanud: nii kodulinnas Põltsamaal, kogu Eestis kui ka Eesti piiri taga. Pärandihoidja tiitel on aga ka varem korra Põltsamaale tulnud: aasta tagasi pälvis selle Anne Ütt.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus