Iga nädal diagnoositakse meie maakonnas sigade Aafrika katk (SAK) paaril-kolmel, vahel isegi kuni kümnel metsseal. Jõgevamaal pole katkust puutumata enam ükski vald.
Alates 2015. aasta 26. augustist, kui maakonnas diagnoositi esimene SAK positiivne metssiga, on tänaseks ametliku diagnoosi saanud 157 isendit.
Jõgi ja raudtee enam katku kinni ei hoia
Tänavu mais diagnoositi SAK 10 metsseal ja aprillis 19 metsseal. Sagedasemad leiukohad on Endla looduskaitseala ümbruses ja Palamuse-Voore teest põhja poole jäävad metsamassiivid, samuti Koogi ümbrus Tabivere vallas. Veel on katku surnud metssigu viimastel nädalatel leitud Murru kandist ja Pedja küla lähedalt. Kui jõgi ja raudtee ning maantee hoidsid katku veel talvel kinni, siis nüüd on haigus jõudsalt edasi tunginud ja leide on igast Jõgevamaa vallast. See tähendab, et viiruse kontsentratsioon on metsas kõrge ja taudi metsast farmi jõudmise oht on jätkuvalt suur.
Hiljuti leidis Sepa küla jahimees Kaarel Ots katku surnud metssea nii, et läks sokku passima ja kükitas põllu ääres. Mees tundis haisu ja läks asja uurima, siga oli umbes kümne meetri kaugusel kraavis.
Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup rääkis, et väga palju korjuseid jääb avastamata ning niiviisi kandub haigus edasi. Lõhna tunneb vaikse tuulega umbes kümne meetri kauguselt ja praegusel ajal on metsas jalutajaid vähe. Kaup märkis, et mõnedest paikadest meie maakonnas on metssead juba kadunud, neid lihtsalt enam pole.
Katkuoht suurim just soojadel suvekuudel
2015. aasta taudipuhangud Eestis näitasid, et kõige suurem on katkupuhangute oht just suvekuudel juulist septembrini ning seakatku leviku suvine kõrgaeg on ees. Sellel ajal algab suurem metssigade liikumine metsas, sest loomad otsivad uusi söömis- ja paaritumisalasid, sügisel koonduvad loomad karjadesse ja liiguvad koos, suve lõpul tulevad põldudele sööma. Samuti liigub sel ajal metsas rohkem inimesi ja suureneb tõenäosus, et nende ning nakatunud metssigade liikumistrajektoorid ristuvad.
Teavitage surnult leitud loomast veterinaarkeskust
Seakatku leviku tõkestamiseks tuleb kõikidest surnult leitud metssigadest teavitada kohalikku veterinaarkeskust. See nõue kehtib kõigile Eesti elanikele.
Kokkupuute järel korjusega tuleb pesta nii riided kui ka jalanõud, kodusigu pidavate sõprade ja tuttavate või seafarmides töötavate inimeste juurde ei tasuks järgneva paari-kolme päeva jooksul minna. Kui korjusega võisid kokku puutuda nahksaapad, siis nendega ei tohi mingil juhul vähemalt kuu aega seafarmide lähedale minna ega ka seapidajate juurde tatsata. Parem on seapidajate juurde minekuks kasutada teisi riideid ja jalatseid ning võimalusel ka teist autot, kui see, millesse võidi istuda katkupisikutega saastatud jalanõudes.
Veterinaar- ja toiduamet uurib katku suhtes kogu Eesti territooriumil surnult leitud metssigu. Korjustelt võetakse proovid ja need matavad seejärel vastavalt veterinaarkeskuse juhistele jahiseltsid. Kui on võimalik korjus kogumiskasti toimetada, siis seda jahiseltsid ka teevad. Kogumiskastid on Põltsamaal, Vaimastveres, Vaiatus, Palal ja Kassiveres. AS Vireen on korjused kastidest jäätmetehasesse viinud väga operatiivselt: hommikul veterinaarkeskusest tellitud töö on tehtud samal päeval.
*Määrata leiukoht võimalikult täpselt, ise korjust puutuda ei tohi;
*Teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kes korraldab proovivõtmise ja jahiseltside abiga korjuste matmise;
*Koju jõudes puhastada ja pesta kõik nakkusohtliku materjaliga kokku puutunud pinnad, riided ja jalanõud, selleks piisab soojast veest ja seebist. Desinfitseerimiseks võib kasutada kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5protsendilist lahust.
*Nakkusohtlikud on nii surnult leitud kui kütitud, potentsiaalselt viirust kandvad metssead, nende sisikonnad, nahk ja nende eritistega kokku puutunud materjalid.
*Seakatku riskipiirkondades (II-III tsoon) uuritakse kõiki kütitud metssigu, puhvertsoonis neid metssigu, kelle liha soovitakse tsoonist välja viia
*Taudivabades piirkondades ja puhvertsoonis (I tsoon) uuritakse seire eesmärgil orienteeruvalt kaks protsenti kütitud metssigadest.
*Samuti tehakse pidevat järelevalvet ja seiret kodusigade hulgas.
Jõgevamaal oli 1. mai seisuga 17 791 kodusiga
*Tänavu 1. mai seisuga on Jõgevamaal 23 registreeritud loomapidajat, kes peavad kodusiga.
*Kokku on kodusigu 17 791.
*Neljas majapidamises on alustatud sigade pidamist käesoleval aastal.
*Rohkem kui pooled maakonna sigadest asuvad Atria Farmide OÜ Palamuse sigalas – 9625 siga, sealhulgas ca 3500 emist.
Allikas: Jõgevamaa veterinaarkeskus
HELVE LAASIK
