Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) tuvastas laupäeval Puurmani vallas Altnurga külas asuvas seafarmis sigade aafrika katku tekitaja, mistõttu kehtestati taudipunktis karantiin ja kõik 6426 siga hukatakse.
Altnurga farmi sead ei tahtnud eelmise nädala lõpus hästi süüa. Uuritud söödas ei olnud midagi sellist, mis võinuks loomade isutust põhjustada. Selgus, et osadel loomadel on ka kõrge palavik. Haigetelt loomadelt võetud vereproovid näitasid, et tegemist on katkuga.
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et farmis oli 6426 kodusiga ja tegemist on esimese seakatkujuhtumiga Jõgevamaa farmides.
Farmi kõik sead hukati. Korjused hävitatakse ning hoone desinfitseeritakse. Taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult veterinaar- ja toiduameti volitatud isikud.
Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja seitsme kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Kõik tsoonidesse jäävad seafarmid kontrollib VTA üle ning võtab katku osas proovid.
Tööandja ümberkaudsetele omavalitsustele
Puurmani vallavanem Margus Möldri ütles, et Kaubi Farmidele kuulunud sigalas töötas neli inimest nende vallast. Kindlasti oli neid ka teistest ümberkaudsetest omavalitsustest. Möldri kinnitas, et omavalitsus aitab korraldada hukatud sigade äraviimist.
Jõgevamaal aafrika katku tõttu hukatud sigade massist, mida on kokku umbes 310 tonni, maetakse 200 tonni Torma prügimäe territooriumile, ülejäänu utiliseeritakse loomsete jäätmete käitlemise tehases. Loomsete jäätmete käitlemise tehas on mõistliku aja jooksul võimeline utiliseerima vaid 100 tonni. Seetõttu otsustasid keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon ja Jõgeva veterinaaramet ülejäänud 200 tonni maha matta. Jõgeva veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup kinnitas, et sigade matmine Torma prügimäe territooriumile keskkonnale ohtu ei kujuta. Kaup ütles rahvusringhäälingule, et see üksus paikneb Torma prügila alal ja kuulub keskkonnaministeeriumile. “Inimasustus jääb siit kaugele, põhjavesi on kaitstud ning muud tingimused täidetud. Puurmanisse matmine ei tule aga kõne allagi, sest seal on nitraaditundlikud alad. Nii et lähikonda sigu matta ei saa, kuid Torma prügila kinnistuga piirneb meie väljavalitud ala,” selgitas Kaup Aktuaalsele kaamerale.
Torma vald protestib matmise vastu
Jõgeva maakonna tauditõrjekomisjoni otsuse peale matta hukatud sead Torma prügilasse protestis Torma vallavalitsus. Vallavanem Triin Pärsim märkis keskkonnaministrile saadetud kirjas, et Torma vallavalitsus ei saa nõustuda komisjoni otsusega tuua ohtliku viiruse tagajärjel surnud loomad piirkonda, kus ei ole looduses viirusse surnud metssigu leitud ning ka farmid on veel haigusest puutumata.
“Torma prügila on avalikult kasutatav prügila, kuhu korraldatud jäätmeveo kohaselt viiakse Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse piirkonna omavalitsuste (Avinurme, Mustvee, Torma, Saare, Palamuse, Jõgeva, Vara, Alatskivi) olmejäätmed. Prügila on suur- ja ohtlike jäätmete vastuvõtukoht ning elanike seas laialt kasutuses. Prügilas on prügilatele omane loomade ja lindude populatsioon – kajakad, hakid, närilised jms.
Torma vallavalitsus näeb siin selget ohtu, et toimub viiruse laialdasem ja kiirem levitamine nendesse Eestimaa piirkondadesse, mis on täna ohualast väljas. Kuna veterinaar- ja toiduamet ei ole suutnud tänaseks leida häid lahendusi bioohutuse tagamiseks, siis ei saa nõustuda, et Amestop OÜ (Torma prügila omanik) hakkab oma tehnikaga samaaegselt matma sigu ja osalema jäätmekäitlusprotsessis või muid teenuseid osutama. Komisjoni otsuses jääb selgusetuks, kuidas tagatakse tegutsevas prügilas bioohutus seakatku osas.
Torma vallavalitsus on seisukohal, et antud juhul ei ole komisjonis kaalutud kõiki matmiskohtade alternatiive ja koostöö teiste maakondade ning Torma vallaga on olnud nõrk. Sigade aafrika katku tagajärjel surnud loomade matmispaigad tuleb leida nendes maakondades või piirkondades, kus on haigus levinud metsadesse. Hetkel toimuvat võib lugeda tahtlikuks viiruse levitamiseks,” seisis pöördumises.
“Mis puudutab Euroopa Liidu tsoneerimist, siis ilmselt midagi seoses Jõgevamaa taudileiuga ei muutu, kuna tegu ongi järgmisel nädalal kinnitatava uue, kolmanda piirkonnaga, kuhu Puurmani vald oleks nagunii sisse viidud. Usutavasti sellega vast mingeid drastilisi muudatusi ei tule,” ütles Pärtel BNSile.
Jõgevamaal peetakse statistikaameti andmetel umbes 26 000 kodusiga, millest veidi üle 23 000 on ettevõtete lautades, ülejäänud eraisikute omanduses. Kui palju eraisikute sigu veel veel alles on, pole teada.
HELVE LAASIK
