Põltsamaa vallavolikogu kinnitas Kamari puhkeala arendajaks, toetuse taotlejaks ja hilisemaks haldajaks Põltsamaa Vallavara OÜ ning kohustus tagama omafinantseeringu summas kuni 400 000 eurot juhul, kui EAS rahastamistaotluse heaks kiidab.
Viimase Põltsamaa vallavolikogu istungi päevakorda oli kinnitatud Põltsamaa vallas asuva Kamari paisjärve puhkeala arendaja kinnitamine ja puhkeala arendamiseks esitatava rahastamistaotluse omafinantseeringu tagamine.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on Kamari puhkeala arendatud juba alates 2005. aastast ning sellesse tegevusse on kaasatud Põltsamaa piirkonna erinevaid mittetulundusühinguid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest on teada antud, et oleks parem, kui puhkeala arendamisega ei tegeleks Põltsamaa vald, vaid äriühing. Kui Kamari puhkeala kohta esitatakse EAS-ile rahastamistaotlus ja see heaks kiitmist leiab, siis oleks selle äriühingu ülesandeks puhkeala arendamisega tegelemine.
Toivo Tõnson lausus, et Põltsamaa vallavara kuulub sajaprotsendiliselt Põltsamaa vallale ja vallavara põhikiri ei keela sellise tegevusega tegelemast. Põltsamaa piirkonna nelja omavalitsuse ühinemislepingu lisas on Kamari puhkeala arendamine välja toodud kui üks eelisarendatav objekt. Kamari puhkeala arendamine muudab piirkonna atraktiivsemaks, meelitab piirkonda inimesi, kes puhkealal pakutavaid võimalusi soovivad kasutada. Sellist aktiivse puhkamise võimalust pakkuvad tegevused aitavad tutvustada Põltsamaa piirkonda ka väljaspool Jõgevamaad, sealhulgas rahvusvahelises mõõtmes.
Üldjuhul on omaosaluse määraks 15 protsenti abikõlbulikest kulutustest, lõpliku määra kinnitab taotluse rahastaja, kes langetab otsuse finantsanalüüsi alusel. Täpsed summad selguvad pärast seda, kui riigihange on läbi viidud.
Toivo Tõnson tegi Põltsamaa vallavolikogule ettepaneku määrata Kamari puhkeala veesuusakeskuse arendajaks, toetuse taotlejaks ja hilisemaks haldajaks Põltsamaa vallavara. Vallavolikogule esitatud otsuse eelnõu juurde oli lisatud ka esialgne kalkulatsioon, milles on välja toodud Kamari puhkeala erinevate etappide teostamisega kaasnevad kulutused, mille hulka kuulub projekteerimine, ehitustööd, lisaatraktsioonide soetamine selleks, et puhkealal pakutavaid võimalusi saaksid kasutada erinevas eas ja erinevate võimete ning oskustega inimesed. Puhkeala arendamise raames on plaanis rajada veepealne seiklusrada, uuendada võimlemislinnakut ja mänguväljakut, kavas on pakkuda võimalust ka veelaudadega sõitmiseks, samuti hõljukkostüümide kasutamiseks. Tõnson rõhutas, et puhkeala arendamisel on olulisel kohal turundustegevus, millele viitasid ka EAS-i esindajad. Paisjärve umbes kolme hektari suurusel saarel on avaldanud soovi olla puhkeala arendamise projekti kaasrahastajaks Kamari Järve Kämping MTÜ. Saarele on plaanis rajada nii kämpingumajad kui haagissuvilaparkla. Saarele saab sõita üle silla, mis rajati Kamari paisjärve tervendustööde käigus.
Toivo Tõnson lausus, et kui taotlus rahastatakse selliselt, et toetussumma moodustab kogusummast 85 protsenti, jääb valla omaosaluseks 359 105 eurot. Kui EAS-is leitakse, et puhkeala arendamisega kaasneb võimalus tulu teenimiseks, tähendab see toetussumma vähendamist. Sel juhul võib omaosaluse summa kasvada 450 000 euroni. Vallavolikogule esitatud otsuse eelnõusse oli märgitud omaosaluse suuruseks vastavalt kontrolleelarvele kuni 400 000 eurot. Selline omafinantseering on vajalik juhul kui Kamari puhkeala arendamise rahastamistaotlus EAS-i poolt heaks kiidetakse.
TOOMAS REINPÕLD
