Kamari haridusselts tegi neile kasutada antud umbes viiel hektaril valla ühiskondlike ehitiste maal lageraie, et sinna korralik parkmets rajada. Raieteatist seltsil polnud.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul valla ühiskondlike ehitiste maale raieteatist anda ei saagi.“Ilmselt on tegemist meie seadustes oleva lüngaga. Kui näiteks sada hektarit metsa on antud puhkeotstarbeliseks sotsiaalmaaks ja kui keegi teeb lageraie, siis raiet nagu olla ei saagi. Tegu aga on mõistetav nagu ta on.”
Haridusseltsi kasutada antud 9,65 hektarilisel kinnistul on vana koolimaja, mänguväljak, laut-kuur, terviserada, vee- ja kanalisatsioonitrassid, fiiberoptilised sidekaablid.
“Raielangi ääre pealt vaadatuna on pilt masendav küll,” tunnistas ta. Vallavanem ehmatas lageraie ala nähes korralikult.
Parkmetsa plaaniti juba sovhoosi ajal
Kamari haridusselts on tuulemurdu ja mädanenud puid varemgi koristanud, sest samas oli ka terviserada, mida tuli korras hoida.
Kamari haridusseltsi esimees Kalli Kadastik teatas, et kinnistu koosseisus olevasse metsa oli kavas sohvoosi ajal rajada park. “Kahjuks jäi see tollel ajal tegemata. Kui kinnistu oli seltsile rendile antud, rajati sinna 2002 aastal terviserada ja soov oli ka kujundada sellest välja parkmets. Oleme püüdnud nende aastatega seda tehagi aga loodusel tundus olema kiirem kui meil. Mets vananes ja kuused hakkasid kuivama ning peale igat suuremat tuult oli mets murdunud puid täis. Mitme asjatundjaga konsulteerides võtsime vastu otsuse, et kui tahame parkmetsa rajada siis tuleb osa metsast maha võtta. Et enamik metsast oli lepp ja haab, siis need puud olid juba täiskasvanud ja osaliselt keskelt mädad. Terviserada läks just sealt läbi ning peale igat suuremat tuulist ilma oli mõni puu murdunud ja rajale kukkunud. See on ohtlik ka terviseraja kasutajatele. Teiseks põhjuseks oli vanade kuivenduskraavide täiskasvamine ja soostunud alade tekkimine. Et rajada korralik parkmets, siis plaanime rekonstrueerida vanad kuivenduskraavid ning kevadel istutada vastavalt koostatud plaanile uued puud. Nendeks on kased, vahtrad, pärnad, kindlasti ka kuuske ja mändi,” märkis Kadastik.
Piirkonna suusaradade meister Indrek Eensalu tõdes, et aja möödudes on radade hooldamise tehnika ja ka loodus raja ümber oluliselt muutunud. “Mets on vananenud ja puid murdus rajale juba iga tuulisema ilmaga. See on suureks ohuks raja kasutajatele. Talvel tuli peale iga lumesadu rada saega läbi käia sest rajale vajunud puude tõttu ei pääsenud rajamasinaga sealt läbi. Kahjuks on tekkinud rajale ka soostunud kohad, mis oluliselt kitsendavad selle kasutamist, vanad kuivenduskraavid on kinni vajunud. Juba mitu aastat on plaanitud terviserada uuendada ja mitmekesistada kasutusvõimalusi. Et neid mõtteid ellu viia tuli Kamari haridusseltsil otsuseid teha,” lisas ta.
Vald jätab rendiraha seltsi kasutada
Kui selts sõlmis vallaga lepingu, siis lepingus on lause, mille järgi on kasutajal õigus iseseisvale majandustegevusele ja selle käigus vara kasutamisest saadud tulule. Vallavanema sõnul tähendab see, et kui nad külamaja kellelegi kasutada annavad, siis rendiraha ei küsi vald endale, vaid haridusselts võib seda maja parandamiseks ja oma ülesannete täitmiseks kasutada. “See oli meie tookordne mõte,” märkis Tõnson. Lepingut uuendati 2015. aastal.
Toivo Tõnson lisas, et iga lepingut tuleb lugeda algusest lõpuni. “Kui võtame sealt välja ainult ühe punkti, siis see võib lubada Kuule minekut. Järgmised punktid ütlevad, mis tingimustel. Tuleb järgida metsahoiu, looduskaitse põhimõtteid ja kõiki muid seadusi.”
Vallavanem on selgitusi andnud keskkonnainspektsioonile, ega nemadki teadnud veel öelda, kas on metsaseaduse rikkumine või ei ole. Menetlus käib.
Puid enam püsti tõsta pole võimalik
Vallavanem tõdes, et tegu on tehtud ja puid keegi enam püsti ei tõsta. “Minu meelest oleks praegu kõige õigem keskenduda sellele, kuidas jama lahendada võimalikult paremal moel,” märkis Tõnson. Möödunud nädala lõpus käis vallas projekteerija Andres Piir, kes vaatas kinnistu üle. Vald teeb temaga lepingu, kuid kõik kulud peavad tulema rahast, mille haridusselts metsa müügist saab.
Vald tahab teha sellele kinnistule projekti, millega saaks seal, kus vaja, kuivendada, tekitada näiteks avatud tiigi, kus konnad saaksid kudeda. “Praegu, kus kõik on lage, saab teha nii et midagi rohkem ei kahjustata. Tuleb haljastusprojekt, lepitakse kokku, kuidas teda taas haljastada, kas sinna lähevad kuused, kased, saared, tammed, pärnad, vahtrad. Terviserada jääb loomulikult alles. Raja kõrvale ei panda rida rea kõrvale nagu metsa istutatakse, vaid tehakse see vastavate häiludena. Territoorium on suur, sinna annab hektari-kaks metsa istutada, et mõnekümne aasta pärast oleks looduses korralik parkmets. Projekteerimise käigus peame läbi mõtlema, mida sinna tahame. Ei ole nii, et mõnekümne aasta pärast peame jälle kõik maha raiuma. Kui spetsialistid ütlevad, et kaks hektarit ongi sellist ala, mis tuleb metsa täis istutada, siis nii ka teeme. Püüame siis kord tehtud eksimuse heastada võimalikult paremal moel,” lisas Tõnson.
Kalli Kadastiku sõnul tehti lageraie ajal, kui pinnast kahjustatakse kõige vähem. “Viimastel talvedel pole olnud suurt külma ja metsaalune pinnas ei külmunud ning samuti on talvel seal suusarada. Kevadel on metsaalune kaua pehme ja on lindudel pesitsusaeg. Nii jäigi ainus variant teha seda suve lõpus. Lisame sedagi, et peale okste koristamist on terviserada jälle kasutamiskõlbulik ja talvel tuleb lume olemasolul sinna ikka suusarada. Kahjuks on elus nii, et parema ja ilusama tulemuse saavutamiseks tuleb vahel teha radikaalseid otsuseid ja kannatada ära võibolla mitte just kõige ilusam vaade. Aga see uus saab olema kindlasti ilusam ja kaunim kui siiani on olnud. Samuti ütleme kõigi ees avalikult välja, et kogu metsamaterjali müügist saadud raha läheb tagasi kinnistu korrastamiseks ja parkmetsa rajamiseks. Arvestades neid mõtteid mis seltsil seal edaspidi plaanis teha on, saab see olema piirkonnas üks ilus ja korras parkmets koos uuendatud huvitava terviserajaga.”
Tehtu tuleb heastada, emotsioonid ei aita
Vallavanema sõnul ei vii edasi kellegi n-ö näidispoomine. “Oluline, et need inimesed, kes taolise otsuse vastu võtsid, saavad aru, et nad eksisid ja annaksid omalt poolt asja heastamiseks panuse. See oleks valla poolt lahendus. Me kõik teeme elus vigu.”
Vallavanema sõnul on oluline pakkuda välja, kuidas tehtud tegu heastada. “Kui olen kedagi solvanud, tuleb vabandust paluda, olen kahju teinud, tuleb kahju heastada. See on meie õigusriigi üldpõhimõte. Antud loo puhul peaksid osapooled võtma asja rahulikult tasakaalukalt. Emotsioonid ei vii edasi, peame pead kokku panema ja leidma lahenduse. Elu läheb edasi. Tegu tuleb parandada mõistlikult, et tulevastel põlvedel ei oleks vaja seda meile ette heita, mõne aasta pärast näeme, et hea asi sai.”
Tegemist on valla varaga. “Valla vara müümisest saadud tulu kuulub vallale ja kui see tulu on tõestatud, alati on neil õigus küsida, et arvestame sealt maha heastamiseks tehtud kulud ja jääb veel mingi x eurot, andke sealt siis meile pool. Nagunii on nad igal aastal saanud vallast toetust oma asjade tegemiseks. Ja ka vallavara parandamiseks, projektide omaosaluse on alati kandud vald, on see siis 10, 15 või 20 protsenti. Vald pole kunagi öelnud, et te ei saa midagi, elage seal nagu hundid koopas ja vaadake, keda murrate, et kõhu täis saate.”
Vallavanem märkis ka, et kogu ala seaduslikult ja korrektselt korda tegemiseks oleks võinud teha avalduse Põltsamaa vallavolikogule – meie kasutuses olev kinnistu vajaks taastamist. Oleks tulnud võtta eelnevalt hinnapakkumised – projekteerimine nii palju, taastamine nii palju, kui mets müüa, saame nii palju, kas lubate meil kohapeal ise toimetada. Kui volikogu oleks otsustanud, et tehke, siis oleks olnud lihtsam edasi minna. Praegu ei ole otsust, aga tegu on tehtud,” tunnistas vallavanem.
Kamari haridusselts on Põltsamaa vallale hea koostööpartner. On antud ülesandeid tegeleda kultuuri ja spordiga, vald on andnud raha. Ka teiste külaseltsidega on Põltsamaa vallal sarnased lepingud – nii Lustivere kui ka Võisiku külaseltsiga ning Adavere mõisaseltsiga.
HELVE LAASIK
