Ilmataat jätkab talispordi harrastajate nörritamist: Kalevipoja uisumaraton jäi ka teisel katsel pidamata, sest Kuremaa järvele ette valmistatud raja mitmel lõigul lainetas vesi. Maratoni edasilükkamise otsus võeti vastu möödunud laupäeva varahommikul ehk vaid mõned tunnid enne starti.
“Kui rajameister Väino Treiman mulle kella kuue paiku helistas ja ütles, et maraton tuleb edasi lükata, mõtlesin esimese hooga, et ta teeb nalja,” ütles Jõgevamaa spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets.
Paraku oli rajameistril tõsi taga: maratoniks ette valmistatud 3,3 kilomeetrisel ringil laiutas mitmel pool vesi. Eelmise päeva plusskraadid ning vihma- ja lörtsisadu olid oma töö teinud. Neile, kes end maratonile registreerides oma e-posti aadressi olid andnud, saadeti kiiresti e-kiri teatega maratoni edasilükkumisest.
“Tänapäeval on õnneks paljudel telefon uue e-kirja saabumisest märku andma seadistatud, nii et enamik sai teate kätte,” ütles JSL Kalju esimehe abi Epp Hoovi.
Oli siiski ka neid, kes maratoni ärajäämise uudist alles kohapeal kuulsid. Ent vähemasti need, kellega Vooremaal kõnelda õnnestus, polnud selle üle sugugi pahased.
“Kui juba kohal olin, otsustasin raja ära proovida. Ja võin kinnitada, et maratoni ärajätmine oli õige otsus, sest nii vesisel rajal sõites saavad jalad kohe märjaks,” ütles Rooland Harjo. “Kui vett rajal poleks olnud, oleksin maratoni täiega nautinud, sest rada on ilus ja ilm ka.”
Praegu elab Rooland Harjo Tartus, ent pärit on ta Jõgeva alevikust. Oma lapsepõlve uisusõidud tegi ta Pedja jõe jääl.
“Hiljem ma polegi looduslikul jääl uisutanud. Nüüd käin vahel Tartu Lõunakeskuse jäähallis. Oma lemmikalaks pean aga hoopis suusatamist. Kahjuks jääb ka Tartu maraton tänavu ilmselt ära,” tõdes Rooland Harjo.
Mõistlik otsus
Erik Tammsoo tuli Kuremaale veelgi kaugemalt ‒ Harjumaalt Raasikult. Saku spordiklubisse Porter Racing kuuluv Tammsoo nimetas korraldajate otsust maraton edasi lükata igati mõistlikuks.
“Sõitsin kolm ringi ära. Rahulikus tempos sõites polnud väga vigagi, aga võistluskiiruste juures oleks siin päris palju pulli saanud. Kindlasti oleks olnud palju kukkumisi ja kukkuja oleks püsti tõustes välja näinud kui basseinist tulnu. Raja tagumises otsas oli ka päris tugev tuul,” sõnas Tammsoo. “Mul on kahju nii uisutajatest kui ka korraldajatest: olen ka ise spordiürituste korraldamisel kaasa löönud ja tean, kui palju vaeva on nende ettevalmistamisega. Ja siis nullib üks vihmane päev kogu su töö ära.”
Erik Tammsoo ütles, et tema lemmikala on jalgrattasõit, aga talvel käib ta hea meelega suusatamas ja uisutamas. Uisutada meeldib talle just looduslikul jääl. Ta on koos sõpradega ses suhtes “ära testinud” Soodla veehoidla, Jägala jõe ja mõned muudki veekogud. Maratoni ärajäämisest Tammsoole suurt kahju ei sündinud: ta oleks enda väitel niikuinii nädalavahetusel ühe väikese Lõuna-Eesti tuuri teinud.
Jõgevalane Vello Mõtte teadis enda sõnul küll, et maraton ära jääb, aga tuli ikkagi Kuremaale, sest tahtis raja ära proovida. 82 aastane mees panigi uisud alla ja siirdus järverajale. Ning tuli sealt varsti kuivade riietega tagasi. Püsisääred olid küll märjad ja uisusaapad ka, sest uiskude alt viskas kõvasti vett üles. Aga kukkunud Vello Mõtte polnud, sest uisutamine on tal noorpõlvest hästi selge: oli ju tema üks neid, kes 1950. aastatel Jõgeva meeskonna koosseisus kolmel korral Eesti jäähokimeistriks tuli.
“Meie omaaegsest meeskonnast on peale minu elus veel vaid Jaan Ahi ja Uno Veski,” ütles Vello Mõtte. “Jah, kurb, et Jõgeval kunstjääd ei ole ja siinne hokielu seetõttu hääbus.”
Oht kukkuda
Ka Vello Mõtte kinnitas, et maratoni edasilükkamine oli õige otsus. Lisaks rajal lainetavale veele tekitas tema sõnul raskusi see, et uisk kippus mõnes kohas pehmeks läinud jäässe lõikuma. Sama väitis Kalevipoja uisumaratoni peakorraldaja, Jõgeva vallavanem Enn Kurg. Temagi käis rada ise testimas.
“Kui uisk suure hooga sõites jäässe lõikub, on suur oht kukkuda. Ning kui pundis sõidetakse ja üks kukub, siis kukuvad teised talle otsa,” ütles Enn Kurg.
Uno Valdmetsa sõnul oli maratonile registreeritud 203 uisutajat ja paarkümmend neist tuli ka kohale. Enamik neist tegi järvel vähemalt ühe uisuringi ära. Kes soovis, võis ka Kuremaa ujulasse suppi sööma minna.
“Nüüd on siis seis 6:5 maratonikorraldajate kasuks: kuuel korral oleme meie peale jäänud ja viiel korral ilmataat,” sõnas Valdmets.
Tänavune Kalevipoja uisumaraton pidi algselt toimuma 21. jaanuaril, ent päev varem otsustati see edasi lükata, sest Kuremaa järve rajale oli tekkinud kaks jääkihti, mille vahel oli vesi. Ka nüüd ei näita korraldajad maratonile veel lõplikult punast tuld, vaid jäävad parema ilma ootele.
“Kui varasemaid, Peipsil peetud Kalevipoja uisumaratone vaadata, siis kõige hilisema toimumisajaga maraton on saanud teoks 11. märtsil. Nii et ses mõttes aega veel on,” ütles Uno Valdmets.
Tema sõnul on Kuremaa järvele Adaverest toodud freesi abil tehtud uisurada päris palju kasutamist leidnud: uisurõõmu on ligemale pooleteise kuu jooksul saanud maitsta nii kohalikud kui ka pisut kaugemalt tulnud.
“Saimegi Leader-programmist toetust mitte üksnes Kalevipoja maratoni, vaid terve uisukuu läbiviimiseks ja see eesmärk õnnestub meil kindlasti täita,” kinnitas Uno Valdmets. “Tegelikult võiks ka tulevikus Kuremaa järvel talviti uisurada olla. Ainult et siis tuleks leida raja hooldajaks üks selline mees, nagu on suusaraja hooldaja Andres Lippur. Ka tõukekelkude laenutus võiks siin olla.”
Uisusõpradel tasub siis uudiseid jälgida: pole võimatu, et Kalevipoja maraton lähiajal siiski ära peetakse.
RIINA MÄGI
