Kaks nädalat tagasi, 2. juulil sai häirekeskus teate raskest liiklusõnnetusest Jõgevamaal Kärde külas, kus sõiduauto Peugeot, mida juhtis 60-aastane proua, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku veokiga. Sõiduauto juht hukkus.
Möödunud nädalavahetusel, 14. juulil toimus liiklusõnnetus Mustvee vallas Kükita külas, kus sõiduauto Peugeot, mida juhtis 81-aastane mees, alustas teeservast sõitu, kuid ei näinud tagant tulevat sõidukit. Õnnetusse sattunud härra suri kiirabiautos.
Kahe nädalaga on kaks traagilist liiklusõnnetust rohkem kui liiga palju, seda nii maakonna kui ka riigi tasandil. Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk sõnas, et mõlema raske liiklusõnnetuse üksikasjade selgitamiseks käib kriminaalmenetlus.
Suurem kontroll võib aidata
„Nende kahe liiklusõnnetuse puhul tuleb silmas pidada, et tegu ei ole „väikese“ Jõgevamaa üksikjuhtumitega, vaid need avariid toimusid tiheda liikluskoormusega teedel, kus ainuüksi juba liiklejate hulga tõttu on tõenäosus avariidesse sattumiseks keskmisest suurem,“ selgitas Virk.
„Liiklusjärelevalve suurendamine on aktuaalne teema, sest suurem kontroll võib aidata ära hoida olukordi, kus tehakse ohtlikke manöövreid, sõidetakse suure kiirusega või näiteks purjuspäi. Antud kahe avarii puhul ei ole aga need märksõnad päevakajalised ning õnnetuste põhjuseid tuleb otsida mujalt,“ sõnas Virk, kes lisas, et kahe avarii esialgseid andmeid analüüsinuna saab väita, et liiklusjärelevalve mahtude suurendamine ei oleks suutnud neid traagilisi tagajärgi ära hoida.
„Seda põhjusel, et ühel juhul oli tegu eakama juhiga, kes tegi maanteel ootamatu ja ohtliku manöövri tõenäoliselt vähese tähelepanelikkuse tõttu. Kas miski piiras juhi vaatevälja, segas juhtimist, tegi juht manöövrit sooritades valearvestuse või mängis siin rolli mõni muu tegur, selgitatakse uurimises,“ põhjendas Virk.
Suur tähtsus inimfaktoril
„Väga suurt tähtsust avariide ärahoidmisel mängib inimfaktor. Juht saab vahetult mõjutada, kui turvaline on tema ja teiste teekond, kui ta hoiab silmad teel ja käed roolil ehk ei tegele kõrvaliste asjadega, istub rooli üksnes kaine peaga, peab piirkiirusest kinni, kasutab alati turvavööd ning järgib teisi nõudeid ohutuks liiklemiseks. Aga selle kõige kõrval on tähtis politsei roll liikluse rahustamisel ja liiklusturvalisuse tagamisel. Otsime pidevalt võimalusi, kuidas meie teed ja tänavad kõigile liiklejatele veelgi turvalisemaks muuta,“ selgitas Virk.
Kõigi juhtunud liiklusavariide valguses kogunesid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning siseminister Andres Anvelt koos politsei- ja piirivalveameti ning maanteeameti esindajatega erakorralisele koosolekule, kus püüti leida lahendusi tekkinud olukorrale Eesti liikluses.
Pärast kohtumist tõdesid osalejad, et liiklusjärelevalve võiks olla mobiilsem ja tõhusam ning vajadusel ollakse valmis seadusi muutma. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et kui 2017. aasta paistis silma kõigi aegade väikseima liikluses hukkunute arvuga, siis selle aasta esimese viie kuu jooksul on olukord Eesti liikluses selgelt halvenenud.
Liiklustihedus on kasvanud
„Vastutustundetu oleks seda pealt vaadata ja oodata iseeneslikku muutust. Sellepärast peamegi sekkuma ning püüdma leida leevendavaid meetmeid, et liikluspilti paremaks muuta,“ lausus Simson. Minister tõi välja, et talvel reageeriti murele teehoolduse lisarahastusega, kuid suvel on see statistika järjepanu halvenenud, mistõttu tuleb Simsoni sõnul probleemile lähenda süsteemsemalt.
Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada suurema võimaluse oma territooriumil liiklusohutusse panustada. „See pole käsk, vaid võimalus. Kui omavalitsus investeerib kiiruskaamerasse, siis trahvirahast peaks osa kuuluma neile,“ sõnas Anvelt. See annaks omavalitsusele valikuvariandi, kas panustada ennetusse või lüüa kaasa järelevalves.
Siseministeerium otsib koos naaberriikide kolleegidega parimaid võimalusi, et Eesti politsei saaks kasutusele võtta mobiilsed kiiruskaamerad. Kas kiiruskaamera peaks olema iga päev asukohta vahetav seade või peaks hoopis iga liikuv politseiauto automaatselt rikkumisi registreerima, selgub sügisel.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher nentis, et liiklusjärelevalvet teeb sama palju korrakaitsjaid kui eelnevatel aastatel, kuid liiklustihedus on kasvanud.
„Tark järelevalve peab olema seal, kus oht on kõige suurem,“ ütles Vaher. Ta selgitas, et politsei soovib üha rohkem kasutada võimalusi küsida liiklejatelt, millised teelõigud on nende hinnangul kõige ohtlikumad ja vajavad politseilt järelevalvet.
LIIKLUSÕNNETUSED
Võrreldes eelmise aastaga on liiklusõnnetuste arv kasvanud 8%, vigastatute arv 10%, kuid hukkunute arv 45%.
Kõrvaliste tegevuste tõttu (näiteks mobiiltelefoni kasutamine) hukkus mullu liiklusõnnetuses neli inimest. Tänavu on kindlaks tehtud kaks kõrvaltegevuste ohvrit ja mitme juhtumi osas jätkub uurimine.
KERTTU-KADI VANAMB
