Puidust kast võib olla lihtne tarbeese, ent see võib olla ka omanäoline sisustuselement või koguni tujutõstja. OÜ-s Mäerand Grupp valmistatud kastid on nii seda, teist kui ka kolmandat.
Mäerand Grupp tegutseb Saare vallas Kääpal ning selle toimeka töötajaskonna moodustavad elukaaslased Astra Säälik ja Ott Mäerand. Mõlemad on kohalikud, ent vahepeal elasid nad Tartus: Ott oli seal hinnatud elektrik, Astra aeg kulus põhiliselt õpingutele: ta on õppinud turundust ja ärijuhtimist. Ajapikku sai siiski selgeks, et linnainimese elu ei sobi kummalegi. Nii otsustasid nad kodukohta tagasi tulla ja ise endale tööandjaks hakata. Oma äri oli seda lihtsam alustada, et Oti isale kuuluva nõuka-aegse kaarhalli näol oli tootmishoone olemas.
Puidust kastide tootmise mõtte pani noortele pähe, piltlikult öeldes, elu ise. Astra leidis, et kodusesse majapidamisse oleks hoiukaste vaja, ent kuna ta plastmassi enda ümber näha ei soovinud, tegi Ott talle puitkastid. Need said nii kenad, et kui Oti täditütar neid nägi, tahtis ta endale ka selliseid. Ta sai need sünnipäevakingiks ning Oti ja Astra ühisel nõul said kastid peale tähendusrikka kaunistuse: ühel oli kiri “Elu on ilus”, teisel “Tee seda, mida armastad”. Need kastid said tutvusringkonnas juba päris kuulsaks ja nii hakkaski idanema kastide suuremas koguses tootmise idee.
Tootmise käivitamiseks oli vaja seadmeid. Et nende jaoks raha saada, taotleti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu starditoetust. Taotluse ja äriplaani koostamiseks saadi head nõu Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest (JAEK). Tänavu märtsi alguses, täpselt Oti sünnipäeval, tuli teade, et EAS on rahaeralduse heaks kiitnud.
“Oleksime oma mõtte niikuinii teoks teinud, aga ilma starditoetuseta oleks see palju rohkem aega võtnud,” kinnitas Ott Mäerand.
15 000 eurose toetuse eest sai alustav firma osta lintsaekaatri, paksusmasina, puurpingi, freespingi ja lamellfreesi, samuti väiksemaid puutööriistu. Saekaatri üle on Otil eriti hea meel: nüüd saab ta juba palki laudadeks lõigates arvestada, millised tooted neist tulla võiksid. Üks põnevamaid seadmeid soetatute hulgas on aga laserpõleti, mille abil saab puitesemeid dekoreerida.
“Käsitsi pole laserpõletiga võrdset kvaliteeti kuidagi võimalik saavutada,” kinnitasid Ott ja Astra. “Oleme proovinud selle abil isegi fotot puidule kanda ja see tuli päris hästi välja.”
Säästlik tootmine
Mäerand Grupi seadmepark võimaldab puitesemeid toota nii, et materjali kadu võimalikult väike oleks. Üht-teist jääb muidugi neilgi järele: paksusmasina laastu ja väikesi puuklotse näiteks. Ent sellelegi kraamile leitakse rakendus. Laastu on üks tuttav kanadele ja küülikutele allapanuks viinud, klotsid aga lähevad talvel ahju: Ott on nimelt kaarhalli ühte nurka välja ehitanud soojustatud ja ahjuga varustatud ruumi, kus ka talvel tegutseda saab.
Mäerand Grupi põhitoodanguks ongi vahvate sõnumite ja piltidega kaunistatud kastid: mitmes suuruses hoiukastid, aga ka väikesed maitseainekastid, millesse saab ratsionaalselt paigutada nii klaaspurkides kui ka pakkides maitseaineid. Tehtud on ka postkaste, mõdukaste kahekümnele pudelile (neil on isegi korgiavaja küljes), postkaste ja sektsioonidega kaste, kuhu jäätmeid liigiti koguda. Tellimise peale on tehtud aga ka riiuleid, aiatoole ja isegi lapsevoodeid.
“Mõnikord tuleb inimene meie juurde oma ideega, aga kui seda siin ühiselt edasi arendame, saab ta veel parema asja, kui küsida oskas,” ütles Ott.
Kaste tehakse põhiliselt okaspuupuidust, sest see on lehtpuupuidust kergem. Kui mõnikord kiputakse puitu viimistlusmaterjalidega “ära tapma”, siis Mäerand Grupis töödeldakse puitesemeid tökatisarnase puiduvahaga, mis toob puidu mustri ja struktuuri hästi esile.
“See on nagu puidule elu andmine,” ütles Ott Mäerand. “Ning see, kui kastilauas on mõni kriim või naelaauk, on sellise töötluse juures pigem voorus. Meil on iga kast eriline. Aga kõik peavad kaua vastu.”
Otile on uute toodete väljanuputamine justkui hobi. Hiljuti tegi ta näiteks valmis vanaaegset laegast meenutava kaanega kasti. Ka koostöös klientidega tuleb lahedaid ideid. Oma küla mees Urpo Reinthal, kes tegev Tartu kohvikus Ylicool, tellis näiteks selle söögiasutuse jaoks leivakorvid ning ühiselt nuputades leiti neile sobivaim vorm.
Kui tööjaotusest rääkida, siis Oti ülesanne on kastid valmis teha, Astra hooleks on toodete puiduvahaga töötlemine ja kaunistamine, aga tema mõtleb välja ka sõnumid, mis laserpõleti või spreivärvi abil toodetele kantakse.
“Ei oska alati isegi öelda, kust need mõtted tulevad. Aga esimene sõnum – “Elu on ilus” – sündis soovist kuidagi vastanduda neile, kes muudkui kurdavad, et elu on raske,” meenutas Astra.
Tema hooleks on ka uute toodete pildistamine ja fotode kodulehele ülespanek. E-poega koduleht lasti teha samuti starditoetuse raha eest ning see toimib hästi. Lisaks kodulehele tutvustatakse oma tooteid ja tegemisi Facebookis. Laatadel on Astra ja Ott veel vähe käia jõudnud. Ülehomne Suur Paunvere Väljanäitus on neile Kasepää järel alles teine laat. Kasepää kogemus näitas, et kui kohapeal ostma ei kiirustata, siis seda innukamalt võetakse kontaktandmeid. Inimesed tahavad kodus rahulikult läbi mõelda, mida neil täpselt vaja on, ja siis tellimuse sisse anda.
Astra ja Ott tunnevad teineteist viiendast klassist peale. Paar on nad juba kaheksandat aastat. Kui oma seisukoht kaitsmist vajab, tuleb neil ette ka vaidlusi ja hääletõstmist, aga üldiselt moodustavad nad hea meeskonna.
“Kui linnas oli Ott tööle minnes stressis, siis siia tuleb ta iga päev hea meelega, mis siis, et tööpäevad venivad mõnikord kella kaheksani välja,” ütles Astra.
Tema ja Ott on tänulikud oma perele ja sõpradele, kes neile ettevõtte käivitamisel toeks on olnud. Praegu elavadki Astra ja Ott viimase vanemate juures. Ruumi on seal küll ja küll, ent tulevikus tahaksid noored Kääpale või selle ümbrusse päris oma kodu rajada.
“Uutel tegijatel pole lihtne turule tulla, aga meie ei saa alguse kohta nuriseda,” ütlesid Astra ja Ott. “Tõsi, paljudele on keeruline selgeks teha, et puidust kast ei pea olema ainult naelakast, samuti seda, et väärikas puittoode ei saa olla plastmassi hinnaga.”
Marve Millend, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja ja ettevõtluskonsultant:
Noori ettevõtlikke peresid, kes otsustavad linnast maale kolida ja oma ettevõtte luua, tuleb märgata ja tunnustada. Noortes on rohkem riskijulgust ja nad oskavad suurelt unistada. Oluline on, et noortele ettevõtjatele pakuksid tuge vanemad, sugulased, sõbrad ja kogukond, aga ka riik. Meil siin pole ju noortel võimalik üle võtta esivanemate poolt sadu aastaid käigus hoitud ettevõtteid, nagu mujal maailmas.
Eesti riik ongi otsustanud pakkuda alustavatele ettevõtjatele toetust. Sarnaseid toetusi on olnud ka varem, aga Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi praegu kehtiv starditoetus jõustus 2015. aasta kevadel. Selle maksimaalne summa on 15 000 eurot ning see annab hea võimaluse soetada vajalikud tööriistad või seadmed, teha reklaami, luua veebileht, käia messidel ja maksta esimestel kuudel palka.
Ott ja Astra on koos võrratu tiim, sest Ott armastab puidust teha oma kätega asju, milles on “elu sees”, Astra on aga õppinud turundust ja ärijuhtimist. Selline kooslus annab hea positsiooni ettevõtlusega alustamiseks. Neil on ka sihikindlust ja kannatlikkust, mida on vaja igal alustajal. Soovin, et alustatud teekond oleks neil põnev ja avastamisrõõmu rohke.
RIINA MÄGI
