Jõgeva linna vapimärgi saavad tänavu kaks linnale erilisi teeneid osutanud isikut: Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja ja Jõgeva majandusühistu juhtaja Toomas Vahur. Mõlema kohta võib öelda, et nad on aidanud Jõgeva Eesti mastaabis palju nähtavamaks muuta.
Maret Oja on muusikahariduse omandanud Tallinna muusikakeskkoolis ning kõrgkoolis, mis praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nime kannab. Jõgevale tuli ta elama 1986. aasta sügisel. Töötada on ta jõudnud kolmes koolis: Jõgeva muusikakoolis (seal andis ta muusikaajaloo, solfedžo ja klaveritunde), Jõgeva gümnaasiumis ja Jõgevamaa gümnaasiumis.
Kahtlemata teatakse Maret Oja siin ja kaugemal kõige rohkem sellepärast, et tema algatusel on Jõgeval alates 1997. aastast Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevi ja nende raames üleriigilist noorte vokaalansamblite konkurssi peetud. Jõgevalt pärit isamaalaulikust on Maret Ojal palju isiklikke mälestusi: nad olid konservatooriumis kursusekaaslased.
Alo muusikapäevad on kahe aastakümnega kujunenud omaette nähtuseks: võimalust veeta kaks päeva kauni muusika ja ilusa hingega inimeste keskel naudivad nii noored ansamblilauljad kui ka tuntud muusikainimesed, kes teevad kaasa žüriis ehk Suures Kõrvas. Paljud noored on siinselt konkursilt muusikaga tegelemiseks innustust juurde saanud ning aitavad kujundada nüüdset Eesti muusikapilti.
“Ansamblilauljad arvavadki aega Alo päevadest Alo päevadeni,” sõnas Maret Oja. “Kui esimestel aastatel pidime ansamblite konkursile tulijatele veel seletama, kus see Jõgeva on ning kuidas siia rongi või bussiga saab, siis nüüd pole seda ammu enam vaja: muusikarahva jaoks on Jõgeva väga tuntud koht. Sama kogen ka siis, kui Alo päevadega enam-vähem ühel ajal toimuva muusikanädala — see on suunatud siinsele noorele publikule — Eesti Kontserdi kaudu esinejaid tellin. Sealt öeldakse: “Aa, Jõgeva! Teame ja tuleme!”
Mareti sõnul on praegu muusikapäevi mitmes mõttes lihtsam korraldada kui kakskümmend aastat tagasi, sest sidevahendid on arenenud (kes kujutaks tänapäeval ette asjaajamist lauatelefoni ja paberkirjade vahendusel!) ja korraldajatel täpselt teada, kellega mis asjad kokku leppida tuleb.
Üksi pole võimalik
“Üksinda pole sellist sündmust võimalik korraldada,” kinnitas Maret Oja. “Muusikapäevade korraldamisel on minu põhiliseks abiliseks Kaja Pärtels, kellega meil on ülesanded täpselt ära jagatud. Algusest peale on muusikapäevade juures tegevad olnud veel näiteks koolijuht Taisto Liivandi, Maimu Valdmann, Kait Metsla, Eike Salu, Olga Litvin, Juta Põldmaa jt.”
Ka muusikaõpetaja tööd teeb Maret Oja endiselt suure rõõmuga. Iseasi, et tundide jaoks planeeritud teemadest pole tal kombeks väga rangelt kinni hoida. Sest mõnikord kerkib vestluses õpilastega esile mingi planeeritust palju huvitavam teema ja milleks seda siis kõrvale jätta?
Tänavusuvisele noorte laulupeole kavatseb Maret Oja viia kolm koori: Jõgevamaa gümnaasiumi sega-, neidude ja noorte meeskoori.
“Võtsin vist natuke suure ampsu, nüüd on tegu, et kõigi kolme kooriga laulud selgeks saada. Aga noored on tublid ja on valmis vabal ajal lisaproove tegema,” sõnas Maret Oja.
Neidudekoori juhatab ta kahasse oma endise õpilase Mai Simsoniga, kes saab tänavusel noortepeol laulupeokoori juhatamise kogemuse: ta on üks neidudekooride dirigente. Maret ütleb, et tema Maid koorijuhiteele ei suunanud, aga kui Mai juba dirigeerimisõpinguid alustanud oli, andis ta talle küll kohe võimaluse päris koori juhatada: Palamuse segakoori Kuus Õuna. Koolis juhatatakse ju n-ö tapeeti. Ka muus mõttes on Maret Maile suurepärane mentor olnud.
Maret Oja kinnitusel on õpilaste ja õpetajate suhted tema koolis töötamise aja jooksul muutunud: nüüd ollakse pigem sõbrad, mitte kamandaja ja käsutäitjad. Maret Oja ellu on viimasel ajal toonud muutusi asjaolu, et ta on saanud vanaemaks. Nüüd tuleb prioriteete ümber seadma hakata, sest lapselaste jaoks peab ka aega jääma.
Toomas Vahur on Jõgeva majandusühistut juhtinud ligemale 19 aastat. Enne seda oli ta olnud juhina tegev põllumajandusettevõttes ja Jõgeva leivakombinaadis. Ta on kuulunud ka linnavolikogu ja linnavalitsuse koosseisu.
Jõgeva majandusühistu on viimasel ajal silma paistnud uute kauplusehoonete rajamisega.
“Võtsime, jah, umbes kümme aastat tagasi vastu otsuse, et kauplusehoonete põhjaliku ümberehitamise ja remontimise asemel hakkame uusi ehitama. Esimene, mille pärast kolmandat remonti maha lammutasime ja mille asemele uue ehitasime, oli Laiuse kauplus,” meenutas Toomas Vahur. “See oli riskantne samm, sest mängu tuli panna meie jaoks päris suur summa, aga kuna ettevõtmine end õigustas, oleme jätkanud samal kursil.”
Endaga rahujalal
Nii on uued kauplused kerkinud Maarja-Magdaleenasse, Mustveesse, Tormasse, Tabiverre, Avinurme. Siimustis ehitati pood tunduvalt suuremaks, nii et sealgi on põhiosas tegemist uue poega. Möödunud aastal valmis Jõgeval uus Pae kaubanduskeskus. Järge ootavad Mustveesse uue ehituskaupluse ja Jõgevale endise ehituspoe majja hotelli rajamine. Ühtekokku on majandusühistul 18 kauplust ja töötajaid on ühistus üle kahesaja.
“Kui maakohas tihti polegi teist kauplust peale majandusühistu oma, siis linnas tuleb meil konkureerida teiste poodidega. Ostjad on lojaalsed, kui nad saavad lisaks ostuboonusele hea teeninduse ning kui kaubavalik on piisav ja hinnad konkurentsivõimelised. Juhil peab aga kogu aeg mingi pikaajalisem nägemus silme ees olema,” kinnitas Toomas Vahur.
Ta püüab iga päev oma tegemised nii seada, et saaks õhtul töölt koju minnes iseendaga hästi läbi. Iga kord see ei õnnestu, sest vahel tuleb teha ka ebameeldivaid otsuseid.
Toomas Vahurit teatakse ka suure kultuurisõbrana: nii isiklikult kui ka enda juhitud ettevõtte kaudu on ta kaasa aidanud Betti Alverile pühendatud luulepäevade “Tähetund” ja “Tuulelapsed” ning Ranna kooliteatrite suvekoolide teokssaamisele. Betti Alveri Fondi nõukogu liikmena aitas ta kaasa ka Betti Alveri muuseumi valmimisele ja edasisele arengule.
Noorte teatritegemiste juurde on Toomas Vahur sattunud osalt tänu sellele, et tema abikaasa Lianne Saage-Vahur on Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja juht ja lavastaja.
“Nagu pedagoogidki, saan ka mina noortega suhtlemisest lisaenergiat. Ja kooliteatrinoorte arengut on nii huvitav jälgida. Nad on mulle nagu oma lapsed,” ütles Toomas Vahur.
Mis Jõgeva majandusühistusse puutub, siis seal on Toomas Vahuri sõnul üldse noorteteema esiplaanil: lisaks kooliteatrile toetatakse näiteks noortesporti. Ning firma töötajatele makstakse taasiseseisvumispäeval ainulaadset preemiat: sama summa, mille saab töötaja, saab ka iga tema laps. Preemia on mõeldud selleks, et vanematel oleks lihtsam lapsi septembris kooli saata.
Maret Oja ja Toomas Vahur saavad Jõgeva linna vapimärgi kätte 23. veebruaril toimuval Jõgeva linnapea ja linnavolikogu esimehe vastuvõtul.
RIINA MÄGI
