Muinasajal kuulus praegune Jõgeva linna ala Vaiga maakonda. Jõgeva linn asub Jõgeva maakonna tsentris, mida ümbritsevad vallad. Linna läbivad Tallinn-Koeru-Tartu ja Põltsamaa-Mustvee maanteed ning Tallinn-Tapa- Tartu raudtee.
Jõgeva mõis rajati 16. sajandil. 1882. aastal rentis parun Ernst von Mannteuffel talupoegadele maad ja võimaldas tee äärde maju ehitada. Küla esmamainimine toimus 1599. a. Poola revisjonikirjas oli nimekuju Jagiwa.
Jõgeva vald moodustati 1867. aastal. Sel ajal kaotas mõis haldusvõime valdade üle. Esimeseks vallavanemaks sai Kustav Pärn (1867-1872). Valla maavalduse osas viidi läbi muudatusi, ka Jõgevale anti aleviõigused ning alev eraldus vallast 1919. aastal. Esimeseks alevivanemaks valiti Villem Sikk (1865-1921). 1993 sai taasiseseisvunud Eestis esimeseks vallavanemaks Olavi Annuk. Praegu juhib edukalt valda Saima Kalev. Linna tekkimisel oli määrav tähtsus Tapa-Tartu raudtee valmimisel 1876. aastal. Jõgeva sai linnaõigused 1. mail 1938. Jõgevale rajati lühikese ajaga rohkesti kauplusi ja väikeettevõtteid.
Jõgeval oli 2007. aasta 10. jaanuari seisuga 5984 elanikku. Linnal on oma lipp ja vapp.
Mälestustahvel Betti Alverile
1991. aasta 21. novembril avati luuletaja-kirjaniku sünnimajal mälestustahvel tekstiga: “,Selles majas sündis 1906 . aastal kirjanik Betti Alver”.
Mälestusmärk “Rotunde”
Luuletaja Betti Alveri 90. sünniaastapäeval 1996. aastal avati kesklinna pargis mälestusmärk “,Rotunde”, autoriteks skulptor Terje Ojaver ja arhitekt Anne Kaaver. Parki hakati kutsuma Betti Alveri pargiks.
Raudtee
1876. aastal valminud Tapa-Tartu raudtee olemasolu tingis ka perrooni ja jaamahoone ehitamise. 1944. a hoone hävis. 1952. a ehitati uus jaamahoone, mis on praegu kasutusel kauplusena. 1998. a. valmis uus, väiksem jaamahoone. 2006. aastal tähistati raudtee 130. aastapäeva.
Mälestuskivi Johannes Nahkurile
1998. aasta 29. mail avati Jõgeva uue jaamahoone juures Johannes Nahkurile mälestuskivi.
Mälestuskivil on tekst: “Auraudteelase, Jõgeva linna aukodaniku Johannes Nahkuri 1895-1998 mälestuseks”.
Mustvee maantee endine koolimaja
Mustvee maantee endine koolimaja valmis 1928. aastal. Majas töötas 6-kl. algkool, mida juhtis kuni 1940. aastani Riho Terasmaa. Aastatel1945-1952 töötas selles Jõgeva Keskkool. 1990-1998. a tegutses majas Jõgeva Laste- ja Noortekeskus.
Jõgeva pangamaja
Jõgeva klassitsistlikus stiilis pangahoone valmis 1939. aastal. Hoone arhitekt on Arnold Matteus, kes töötas pikemat aega Tartu peaarhitektina. Praegu asub hoones Hansapanga kontor.
Aia tänava koolimaja
Aia tänav 34 asuv koolimaja valmis 1952. aastal. Majas töötas Jõgeva Keskkool (1952-1970), hiljem vene õppekeelega Jõgeva Põhikool (1971-2001). Tänaseni töötab hoones Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, direktor Reet Kikkas. 2006. aastal tähistas kool 50. aastapäeva. Õpetaja Maie Peda on kandnud koolikroonikasse kõik olulisemad sündmused.
Jõgeva linnavalitsus
Praeguse linnavalitsuse hoone kohal oli aastatel 1881-1918 Kabala kõrts (kõrtsipidaja nime järgi). Alates 1919. aastast asus hoones alevivalitsus, 1938-1977 linnavalitsus. 1986. a. maja lammutati ja uus hoone valmis 1992. 2004-2005 tehti majas uuendused. Alates 1950. aastast on Jõgeva linn olnud maakonnakeskuseks.
Jõgeva muusikakool
Jõgeva Muusikakool alustas tööd 1957. aastal. Muusikakooli on lõpetanud helilooja Alo Mattiisen. 2006. aasta 26. mail avati kooli seinal mälestustahvel: “Siin õppis 1969-1976 helilooja Alo Mattiisen”.
Aastal 2001 ilmus Helmi Mattiiseni raamat “Alo elu”, milles ta annab põhjaliku ülevaade oma poja elust.
Spordihoone ,,Virtus“
1989. aastal valmis spordihoone Virtus, kus on võimalik läbi viia spordi suurüritusi. Alates aastast 2003 asub majas ka 42-kohaline hostel.
Jõgeva kunstikool
Jõgeva kunstikool alustas tegevust 1996. aasta 1. septembril. Põhieesmärgiks on plaanipärane kunstihariduse andmine, kooli korraldatavad näitused aitavad edendada kohalikku kultuurielu. Jõgeva kunstikooli juhataja on Anne Nurmik.
Jõgeva kirikla
EELK Jõgeva Kogudus tegutseb endises lasteaiahoones, mis on ümber ehitatud kiriklaks. 2002. aasta detsembris tähistas kogudus oma kümnendat aastapäeva. Kirikuõpetaja oli aastatel 1997-2003 Rene Alberi, alates 2003. aastast Valdo Reinmann.
Hea Linna Vaim
Jõgeva linna sümboliks on kujunemas skulptor Tauno Kangro loodud Hea Linna Vaim, mis paigaldati Jõgeva Kultuurikeskuse ette 2001. aasta 20. augustil, Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäeval.
Jõgeva kultuurikeskus
Jõgeva kultuurikeskuse hoone valmis algsel kujul 1961. aastal. Kultuurielu juhib aktiivne direktor Airi Rütter. Meeldejäävamad on olnud kultuuriprogrammid Kesk-Eesti messil, samuti ESTO päevad Riias aastal 2006. Kultuurikeskuses tegutsevad isetegevusringid, korraldatakse kontserte ja teatrietendusi. Samuti on siin võimalik läbi viia mitmesuguseid konverentse.
Mälestustahvel Eesti Vabadussõjas langenutele
Mälestustahvel avati Suure ja Puiestee tänava ristmikul 2001. aasta 20. augustil. 1994. aasta 15. juunil leidsid Hugo Alekõrs ja Lembit Tobre Painküla endise vallamaja keldrist mustast marmorist mälestustahvli, millel on tekst: “Surite, et võiksime elada. Jõgeva vallast Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud kangelastele”. Järgneb 9 nime.
Mälestuskivi küüditatutele
1994. aastal avati Jõgeva teedevalitsuse pargis mälestuskivi, mille tahvlil kiri: “Siit algas kannatuste tee14.V1 1941 ja 1949”.
Mälestustahvel kirjanik Enn Kippelile
Mälestustahvel kirjanik Enn Kippelile (1901-1942) avati 1967. aasta 15. veebruaril, kirjaniku 25. surma-aastapäeval majale Suur tn. 26. Kirjaniku abikaasa Maret Kippel on siit pärit. Mälestustahvlil on tekst: “Siin peatus ja töötas kirjanik Enn Kippel aastail 1925-1935”.
Mälestuskivid Jõgeva kruusaaugus
Mälestuskivid Jõgeva kruusaaugus avati 1965. ja 1984. aastal. Saksa okupatsiooni ajal hukati siin umbes 80 inimest. Hukatute põrmud on ümber maetud Siimusti vennaskalmistule, kus 1967. aasta novembris avati 7 m kõrgune Saaremaa dolomiidist mälestussammas (skulptor Elmar Rebane, arhitekt Ülo Sirp).
Mälestuskivi Kristjan Palusalule
2001. aasta 20. augustil avati Piiri tn ja Suure tn ääres mälestuskivi kahekordsele olümpiavõitjale Kristjan Palusalule (1908-1987).
Eesti külmasammas
2003. aastal avati Piibe maantee ääres Jõgeva linna piiril kunstnik Rein Erebi kujundatud ja Valmecos valmistatud külmasammas, mis sümboliseerib Jõgeval registreeritud Eesti külmarekordit –43,5 ° (1940 ).
Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakond
1908. aastal moodustati Jõgeval tuletõrje selts. 1912 pandi alus puhkpilliorkestrile, mida juhatas Martin Lall. Põhjaliku ülevaate Jõgeva orkestri ajaloost on kirja pannud ajakirjanik Hugo Alter (1929-2003 ) raamatus “Martinite pasunakoorist esindusorkestriks” (2002 ). Ülo Pärna sulest on ilmunud “Jõgevamaa Tuletõrje album” (1999 ).
Jõgeva haigla
Jõgeva linnas valmis maakonna keskhaigla 1983. 1993 avati samas apteek. Jõgeva Haiglas on avatud Vaikuse Ruum, mille aknale valmistas vitraazhi kunstnik Robert Suvi. Jõgeva Haigla juhataja on Peep Põdder.
Jõgeva maavalitsus
Kunagisele turuplatsile ehitati praegune maavalitsuse hoone 1968. 2006. aasta kevadel rajati siia spetsiaalne haljastus. Maavalitsuse ees on lipuväljak. Riigi- ja maakonnalipuga kõrvuti lehvivad siin Jõgevamaa kõigi omavalitsuste lipud. 2006. aasta 1. detsembril avati maavalitsuse hoone seinal maakonnavapiga suur kell. Jõgeva maavanem on Aivar Kokk.
Jõgeva uus staadion
Jõgeva uus staadion avati 2006. aasta 9. septembril. Staadion on linna koolide käsutuses, kasutada saavad staadioni treeninguteks spordiklubid ja harrastussportlased.
Anna Kilgi erakool
Jõgeval Aia tn. 22 avati 1907. aastal Anna Kilgi erakool, kus õpetati ka saksa keelt. Õpilasi oli ligi 30, nende hulgas Betti Alver ja Maret Kippel. Kool lõpetas tegevuse 1917, sest enamik õpilasi läksid üle 1915. aastal rajatud haridusseltsi kooli.
Aleksander Georg Nielenderi erakool
1908. aastal lahkus Palamuselt A. G. Nielender, köstri prototüüp O. Lutsu oma “Kevadest”. Ta rajas 1909 erakooli Jõgeva seltsimaja ruumides. 1912-1913 oli koolis õpetajaks hilisem akadeemik Hans Kruus (1891-1976 ). Õpilasi oli koolis 40 ringis. Hans Kruus on koolielust kirjutanud raamatus”Sajand lõppes, teine algas” (1964 ).
Jõgeva Haridusseltsi kool
Jõgeva Haridusseltsi kool alustas tegevust 1915. aasta 19. oktoobril. Kooli juhtisid Juhan Kõpp, Hans Kruus, Villem Sikk. Koolis õppis 89 õpilast — 39 poissi ja 50 tütarlast. 1920. aastal muudeti Haridusseltsi kool 6-klassiliseks algkooliks. Juhan Kõpp on kirjutanud raamatu “,Laiuse kihelkonna ajalugu”(1937).
Jõgeva Gümnaasium
1. septembril 1945 alustas tööd Jõgeva Keskkool. 1995. aastast kannab kool Jõgeva Gümnaasiumi nime. Alates 1989. a juhib kooli Taisto Liivandi. Kooli traditsioonilised üritused on Betti Alveri luulepäevad ja Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad. Ürituste põhiorganiseerijad on Lianne-Saage-Vahur, Maret Oja ja Maimu Valdmann.
Jõgeva Ühisgümnaasium
1984. aasta 1. septembril avati Jõgeva II Keskkool. 1997. a nimetati kool Jõgeva Ühisgümnaasiumiks. Alates 1990. aastast töötab direktorina Jüri Toit. Koolil on oma traditsioonid, neist tähtsaim on Siimustis sündinud ja Soomes Helsingi ülikoolis eesti keele lektorina töötanud Eeva Niinivaara mälestuse jäädvustamine. 1996. aastal avati Niinivaarale tema sünnikohas mälestuskivi ja peetakse igal aastal kirjanduskonverents õpetaja Helge Maripuu juhendamisel.
Pedja jõgi
Jõgi algab Pandivere kõrgustiku lõunanõlvalt Simuna kiriku lähedal olevast veerohkest Katku allikast. Jõe pikkus on 127 km. Jõe nimi tulenevat sõnast “pedajas”. 1927. aastal valmis Pedja jõe sild ning avati Mustvee maantee.
EINO VESKIS
