Jõgeva linnavolikogu istungil oli esimesel lugemisel linna arengukava uus redaktsioon. Kavandatavatest muudatustest pälvis enim kõneainet linnavalitsuse plaan jätta aastani 2022 kehtivast tegevuskavast projekti vähesele majanduslikule tasuvusele viidates välja loomemajanduskeskusega seotud punktid.
Aia tänaval asuvasse endisse Kaitseliidu Jõgeva maleva staabihoonesse loome- või kogukonnamaja rajamisest on aktiivsemalt räägitud viimased paar aastat. Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kersti Kurvitsa eestvedamisel on koondatud majas tegutsemisest huvitatud inimesi ja organisatsioone, tutvutud on maja seisukorraga ning toimunud on asjaosaliste kohtumisi.
Jõgeva linnavolikogule esitatud arengukava eelnõu kohaselt on aga linna tegevuskavast välja jäetud loomemajanduskeskuse tasuvusanalüüsi koostamine, loomemajanduskeskuse rajamine on välja lülitatud ka perspektiivsete objektide loetelust.
Määruse seletuskirja kohaselt on loomemajanduskeskuse rajamine “kallis projekt, mis majanduslikult ära ei tasu”. Tasuvusanalüüsi koostamise kohta märgitakse seletuskirjas: “kuna on nurjunud lootus saada loomemajale EL toetust ja olemasolevad loomeettevõtjad ei ole võimelised investeeringuid ise tegema, pole otstarbekas teemaga edasi minna.”
Linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder ütles linnavolikogu istungil volikogu aseesimehe Mai Treiali küsimusele vastates, et 2014. aastal linna arengukavasse lisatud tasuvusanalüüsi kirjalikult ei vormistatud.
Huvilisi pole palju
“Loomemajanduskeskuse rajamiseks astuti aga tegelikult päris mitu sammu, Kersti Kurvitsa eestvedamisel toimusid avalikud arutelud ning koguti asjahuvilisi,” lausus Teder. “Kogutud sisendandmetest ja taustainfost Aia 4 hoone kohta selgus, et ühelt poolt ei ole hetkel huviliste kriitilist massi ning teiselt poolt on ka see hoone väga kehvas seisus. Linnavalitsus ei soovi aga anda hoonet poolikuna kolmandale osapoolele kasutada. Teemaga on üpris keeruline edasi minna ning seetõttu tegigi linnavalitsus ettepaneku praegu see teema arengukavast välja võtta.”
Erki Tederi sõnul oli Kaitseliidu endises staabihoones asuvate ruumide kasutamisest huvitunuid umbes kümmekond. “Soovitakse tegelda näiteks fotograafia, spordi ja toiduvalmistamisega,” ütles Teder. “Enamikul neist ei ole aga võimalik maksta ruumide kasutamise eest turutingimustele vastavat renti. Enamasti taheti ruume kasutada soodustingimustel või täiesti tasuta. Kui me avaliku sektori poolt kõik kinni maksaksime ning selle hoone renoveeriksime, siis hoone tõenäoliselt tühjaks ei jääks. Küsimus on aga selles, kas me leiaksime ka selliseid huvilisi, kes ka omalt poolt rahakoti kaasa tooksid, et see hoone hakkaks linnale ka tulu tagasi genereerima.”
Mai Treiali sõnul ei oleks kogukonna- ja loomemaja suunatud üksnes loomemajandusele. “Sellel on palju laiem tähendus, see puudutab ka eakate päevakeskust ning puuetega inimeste päevakeskust,” ütles ta. “Kui me seda maja ei tee, oleme me oma valijaid petnud.”
Eakad eelistavad kultuurikeskust
Abilinnapea Ants Prii sõnul puudub aga Jõgeva linna eakatel eraldi päevakeskuse vastu huvi. “Kui linnavalitsus möödunud aasta algul eakatega kohtus, oli saalis kuuskümmend inimest, kellest uue maja poolt oli vaid kaks,” lausus Prii. “Eakatel oli väga lihtne põhjendus: nad ütlesid, et neil on palju mugavam koos käia Jõgeva kultuurikeskuses, kuna seal nende eest hoolitsetakse ning nad saavad sinna alati minna. Kui nad peaksid aga tegutsema eraldi ruumides, siis peab nendega olema mõni spetsialist või eestvedaja, kes nendega aktiivselt tegeleb. Linnavalitsus on proovinud ka eakatele ruume leida, kuid need ei leidnud paraku kasutust. Linnapea Aare Olgo on välja toonud ka teise aspekti: Rohu 10 koolihoone rekonstrueerimise järel jääb Jõgeva põhikooli teine praegune koolimaja tühjaks ning võib-olla aitavad need ruumid lahendada seda olukorda.”
Linnavolikogu liikme Erik Raua sõnul ei peakski kogukonnamaja linnale tulu teenima. “Hoone ülalpidamiskuludeks läheb aastas kümme tuhat eurot ning see hirmutas huvilisi, keegi ei julge sellist summat enda kanda võtta,” lausus Raud. “Eestvedajaid hakkas justkui tekkima, aga ühel hetkel kadus initsiatiiv ära. Kaitseliidu hoone puhul on kõige olulisem selle hea asukoht, koolimaja asub siiski märgatavalt kõrvalisemas kohas. Kui mõni hoone tühjaks jääb, siis on linnavalitsusel kombeks öelda, et see on kohutavas seisukorras. Arvan, et ka koolimaja muutub kohe pärast sulgemist traagiliselt õudseks kohaks, millel tuleb aknad kinni lüüa.”
Ka Mai Treiali sõnul annab loomemajanduskeskus tulu teenimise kõrval rohkem emotsionaalseid väärtusi. “See pakub seal toimetavatele inimestele rahuolu ning selle tekitamine ongi kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks,” lausus Treial. “Ajal, mil me oleme haldusreformi käigus ühinemas teiste omavalitsustega, ei saa me nii kergekäeliselt loobuda sellisest objektist maakonnakeskuses.”
Linnavolikogu liikme Kalmer Laini sõnul peaks Jõgeva siiski püüdlema selle poole, et linna tekiks loomemajanduskeskus. “Olen teistes omavalitsustes taolistes keskustes käinud ning need annavad linnadele väärtust juurde,” ütles Lain. “Seda saaks käsitleda ka kui ettevõtluskeskkonna toetamist. Kui meie ressursid vähegi lubavad, võiks Jõgeval loomemajanduskeskus olla.”
Jõgeva linna arengukava uue redaktsiooni eelnõu on avalikustatud linnaraamatukogus ja Jõgeva linna kodulehel kuni 14. juunini. Sama kuupäevani saab eelnõu kohta esitada ettepanekuid, eelnõu avalik arutelu toimub 15. juunil kell 17 Jõgeva linnavalitsuse II korruse saalis.
MATI ALEV
